Venemaa Keisririigi Kindralstaap

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Venemaa Keisririigi Kindralstaap ka oli Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumile allunud sõjavägede keskne juhtimisorgan, mille ülesandeks oli Venemaa relvajõudude sõjaline ettevalmistamine, varustamin ja teabehanke korraldamine aastatel 1815–1917.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kindralstaabi juhid:

Tema Keiserliku Kõrguse Peastaap, 1815–1832[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumi Peastaabi Peavalitsus, 1832–[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjaministeeriumi Kindralstaabi Peavalitsus, −1905[muuda | muuda lähteteksti]

Kindralstaabi Peavalitsus, 1905–1908[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjaministeeriumi Kindralstaabi Peavalitsus, 1908–[muuda | muuda lähteteksti]

Peastaabi Peavalitsus tegeles:

  • sõjaväe ettevalmistamise,
  • sõjaliste kaitseehituste ehitamise,
  • operatiiv-strateegilise sõjategevusplaanide,
  • sõjavägede mobilisatsiooniplaanide väljatöötamise,
  • sõjavägede varustamise,
  • sõjaväeluure ja sõjalise vastuluurega,
  • sõjaväeüksuste ja sõjaliste varude transpordi ning
  • sõjalis-topograafiliste uuringutega.

Samuti tegeles Kindralstaabi Peavalitsus isikkoosseisu ettevalmistuse, keisririigi halduspiirkondades asuvate sõjaliste valitsusasutuste töö ja kindralkubermangude sõjakuberneride tegevuse juhendamisega.

Peastaabi Peavalitsuse ja Kindralstaabi juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Kindralstaabi organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa Keiserliku Armee Peastaabi sõjaväeluure ja vastuluure[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sõjaministeeriumi Sõjalis-Arvestuskomitee, 1812–1815
  • Tema Keiserliku Kõrguse Peastaabi Sõjalis-Arvestuskomitee, 1815–1832
  • Sõjaministeeriumi Sõjalis-Arvestuskomitee, 1832–1863
  • Sõjaministeeriumi Sõjalis-Arvestuskomitee, 1863–
  • Kindralstaabi Peavalitsuse Nõuandev komitee, 1863–
  • Peastaabi Sõjalis-Arvestuskomitee, −1900
  • Peastaabi 2. Kindralkortermeistri valitsuse (Отдел 2-го генерал-квартирмейстера) Sõjalis-statistiline osakond, 1900–[1]

Venemaa Keisririigi Peastaabi Peavalitsuse ning Venemaa Keisri õukonna staabi sõjaväeluure ja vastuluure asutuste tööd juhendas kindralkortermeistri osakond.

Venemaa sõjavägede juhtkonna sõjaliste planeerimise toetuseks asutati info kogumiseks 1812. aastal keiser Aleksander I poolt Peastaabi 1. osakond, mille ülesandeks oli ka:

„«kõigi andmete kogumine armeede ja maade kohta, kus sõda võib toimuda».“

XIX sajandil juhtis infokogumist Peastaabi Erilise Asjaajamise allosakond.

Kindralstaabi Vastuluureosakond ja tema allasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Kindralstaabi ja Peterburi sõjaväeringkonna vastuluureosakonna vaheline tööjaotus oli järgmine:

  • Kindralstaabi Vastuluureosakond tegeles sõjaväe tagalapiirkonnas vastuluure ja politseilise tegevusega;
  • Sõjaväeringkonna ehk rinde staabi Vastuluureosakond tegeles sõjalise julgeoleku tagamisega sõjatandril[2]

Sõjaväeatašeed[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi keskpaigas loodi riikide välisesinduste juures asuvates esindustes riigi sõjaväe esindajate – sõjaliste agentide ehk sõjaväeatašeede institutsioonid. Sõjaväeatašeede ülesanne oli koguda sukohariikide sõjaväe ja sõjalisest küljest tähtsust omavate majanduslikku informatsiooni avalikest allikatest ning isikliku suhtluse teel diplomaatilise korpuse liikmete seas.

Sõjaväeatašeed Skandinaaviariikides[muuda | muuda lähteteksti]

Krahv Aleksei Aleksejevitš Ignatjev, sõjaväeatašee (sõjaline agent) Taanis, Rootsis ja Norras aastail 1908–1912 ja Prantsusmaal 1912–1917; Esimese maailmasõja puhkedes omandasid Venemaa jaoks suurima tähtsuse Skandinaavia neutraalsetes riikides tegutsevad sõjalised ning sõjamereatašeed: Rootsis, Stockholmpolkovnik, Dmitri Kandaurov, sõjamereagent 1. järgu kapten, Vladimir Staševski; sõjamereagent Taanis Kristiaanias 2. järgu kapten, Boriss Bezkrovnõi; vanemleitnant Paul von Weimarn, kes asus Kristiaanias, kuid spetsialiseerus Norra olukorrale[3].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]