Tallinna linnamüür

Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ning Saunatorn

Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem.

Linnamüür oli keskaegse linna kõige olulisem rajatis, linnamüür määras ära linna suuruse ja vahel isegi piiras selle kasvu. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninganna Margaret 1265. aastal.

Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn, 2011. aasta kevad

Tallinna kaitsemüüride säilinud fragment Uuel tänaval, 2011. aasta kevad

Tallinna linnamüür ja Assauwe kaitsetorn, Müürivahe tänaval, 2011. aasta kevad

Tallinna linnamüür Rüütli tänaval, 2011. aasta kevad

Linnamüür Laboratooriumi tänaval, 2011. aasta suvi

Linnamüür

13. sajand

Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest on 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V ema ja Eestimaa asevalitseja Margrete Sambori andis korralduse linnamüüri ehitamiseks. Ehitatud kaitsemüüriosad koosnesid erinevatest 60-70 erineva eri kõrgusega müürilõikudest. Müürilõigud olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m), puitkaitsekäiguga müürid. Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margrete ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust.

14. sajand ja Kanne müür

Tallinna vanalinna – Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 14. sajandi alguses - 1310. aastatel, kui Tallinna asehalduriks nimetati Johan Canne (Jens Kanne), kelle juhtimisel ehitatud kaitserajatiste süsteemi, praeguse ajani tuntud suurte kaarniidega müüre, mida hakati nimetama Kanne müüriks, mis oli 6.5 m kõrge ja 2.3 m paks. Kaitsemüüri täiendas müüri siseküljel asuv kaitsekäik, mis toetus võlvitud kaartele. 14. sajandil laiendati linnamüüri ülatust, selle müüri üks osa ehitati all-linna ja Toompea vahele ning teise müüriosaga haarati linna piiresse Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnaklooster; erinevalt varasemast ehitusstiilist varustati müürid ripptornidega.

Linna kaitserajatisi oli antud ajal vaja Toompea ja linna kaitseks taanlaste ja Mõõgavendade ordu poolt vallutatud ning Põhja-Saksamaalt saabunud kolonisaatorite kaitsmiseks vallutatud maarahva vastu, suurima edutu piiramise korraldasid nad Jüriöö ülestõusu ajal 1343. aastal.

15. sajandi ümberehitused

15. sajandi esimesel poolel teostati linnamüüri ulatuslikud ümberehitustööd, müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Mahukad tööd linnamüüri põhjaküljel algasid pärast Püha Miikaeli kloostrit piirava müüriäärse maa kloostrilt võõrandamist 1422. aastal. Linnamüür ehitati nüüd 11-16 meetri kõrguseks, kaitsekäik, mis asus kas linnamüüri peal või konsoolidel oli peaaegu 3 meetrit kõrge.

Linnaväravad ja väravatornid

1414. aastast säilinud nimekirjas oli 27 kaitsetorni. 15. sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid. Aastetel 1439–1445 täiendati Nunnavärava eesväravat, aastatel 1448–1460 ehitati Suurele Rannaväravale kahe torniga eesvärav, aastatel 1448–1453 ehitati kerkis Harju väravale kahe tornipaariga eesvärav. Aastetel 1453–1456 täiendati merepoolse Väikese Rannavärava kindlustusi, valmisid ka kahe torniga Viru värava eesvärav ja Karjavärava eesvärav.

1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel 1450-1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks".

Kaitsetornid

15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 m kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.-17. sajandil. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliselt Bremeni torn, mille I ja II korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibi ehitatud kaitsetorne, Toompeast lõunasuunal asetseva Kiek in de Köki suurtükitorniga.

Tallinna kaitsevööndi kaitsetornide loetelu. Tornid on loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn - Saunatorn - Kuldjala torn - Nunnadetagune torn - Loewenschede torn - Lippe torn - Köismäe torn - Plate torn - Eppingi torn - Grusbeketagune torn - Renteni torn - Wulfardi-tagune torn - Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga - Stoltingi torn - Hattorpe-tagune torn - torn Vana vene kiriku juures - Bremeni torn - Munkadetagune torn - Hellemani torn - Viru värav Suure zwingeriga - Hinke torn - Kuraditorn - Assauwe torn - Kitsetorn - Kiek in de Kök - Megede torn - Tallitorn - Seegitagune torn - Saunatagune torn - Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga - ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga - ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni - Sadamatorn

16. sajand ja uued kaitserajatised

16. sajandiks oli aja jooksul moodustas täiustatud linnamüür koos kaitseehitustega nn Orduaja lõpuks, 1561. aastal, 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni jm kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli 16. sajandil 8 väravat, mis omakorda koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatornid olid alati neljakandilised, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tallinna linnamüüri kuulunud Harju värav valmis 1452. aastal, Viru värav ja Väike Rannavärav (1454), Karja värav (1456) ja Nunna värav (1461). Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud vesiveskid, mis olid kasutusel 19. sajandini.

Väravatesüsteemist on kuulsamaid Viru tänava alguses säilinud Viru eesvärava tornid, mis on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Viru eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille idapoolses välisotsas oli külgtornide ning tõstesildadega väravhoone.

Tallinna linna põhilise kaitseehitise - linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes Uue torni ehitamisega 1529. aastal, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid kaitserajatiste süsteeme, mis ei põhinenud ainult vallikraavi, linnamüüri ja kaitsetornidega vaid seda täiendasid eeskaitserajatised - Rootsi kuningriigi sõjajõudude poolt projekteeritud Tallinna bastionide, reduutide ja ravelliinidega kindlustussüssteem.

 Pikemalt artiklis Tallinna kindlus

Tallinna linna kaitserajatised pandi proovile 1569. aastal, mil Tallinna lahte saabunud Taani ja– Lüübeki ühendatud laevastik linna 13 päeva ägedalt pommitas. Aastatel 1570-1571 aga piiras Tallinnat 7 kuud tulemuseta Taani kuninga vend Magnus, samuti üritas pärast Eesti mandriala alistamist edutult 6 nädalat kestnud piiramisega vallutada Tallinnat Vene tsaaririigi sõjavägi 1577. aasta jaanuaris.

18. sajand

Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja Laboratooriumi tänava äärne linnamüür koos Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbeke-taguse tornidega kuulusid kuni Vene keisririigi lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse Eesti Vabariigi Sõjaministeerium.

13.-16. sajandil väljakujunenud Tallinna all-linna ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid - 2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena.

Väravad linnamüüris ja väravate kaitsetornid

Linnamüüris ainsate läbipääsupunktidena tegutsenud väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis langevõrega, ühteni neist ei ole kahjuks säilinud, kuid parim näide seda liiki tornidest saab Pika Jala väravatorni näitel, mis ehitati 1380. aastal.

Väravatel oli kaks ümmargust torni, mis on osaliselt säilinud Suurel Rannaväraval ja Viru väraval. Kaheksa väravat Tallinnas olid: Harju värav, Karja värav, Viru värav, Väike Rannavärav, Suur Rannavärav, Nunnavärav, Lühikese Jala värav ja Pika Jala värav.

• Harju värav ja väravatorn, valmis 1452. aastal, lammutati 1875. aastal, tänapäeva Harju tänava ja Müürivahe tänava ristmikul;
  • Harju värava eesvärav,
• Karja värav, valmis 1456. aastal, lammutati 1849. aastal, tänapäeva Suur-Karja tänav;
  • Karja värava eesväravaga oli liidetud Lurenburgi suurtükitorn, eesvärav lammutati 1767. aastal, tänapäeva Georg Otsa tänav;
• Viru värav/Viruvärav ja väravatorn, valmisid 1454. aastal, lammutati 1843. aastal, tänapäeva Viru tänav;
  • Viru värava eesvärav, värav lammutati 1888. aastal, väravakompleksist säilinud kaks torni, tänapäeva Viru tänaval;
  • Viru värava vallivärav, lammutati 1842. aastal, tänapäeva Vana-Viru tänaval;
• Väike Rannavärav, valmis 1454. aastal, lammutati 1779. aastal, tänapäeva Uuel tänaval;;
• Suur Rannavärav, külgtorniga Paks Margareeta, tänapäeva Pikk tänaval;
• Nunnavärav, valmis 1461. aastal, lammutati 1868. aastal;
• Lühikese jala värav, Lühikese jala väravatorn (Usaldamatuse torn), tänapäeva Lühike jalg;
• Pika jala värav, Pika jala väravatorn, tänapäeva Pikk jalg.
• Toome värav, lammutati 1860ndail aastail, seoses Toompea tänava ehitamisega.

• 
  Harju värav, 1863. aastast
• 
  Viru värava eesvärava vasak väravatorn
• 
  Viru värava eesvärava parempoolne värvatorn
• 
  Suure Rannavärava, vasakpoolne väravatorn Paks Margareeta
• 
  Suur Rannavärav ja parempoolne väravatorn
• 
  Väike Rannavärav, 19. sajandil
• Pika jala värav, 1928. aastast
  Pika jala värav, 1928. aastast
• 
  Lühikese Jala jalgvärav

Läbimurdega moodustatud värav Toompealt Taani kuninga aeda, 2011. aasta kevad

1933. aastal tehtud kaarkäik Tallinna linnamüüris, Tornide väljaku ääres Lippe torni kõrval, vaade Aida tänava ja Laboratooriumi tänava ristmikult, 2011. aasta suvi

Hilisemad väravad ja läbipääsud linnamüüris

• Nunnatorni juures 19. sajandi lõpul rajatud läbimurre, mis on vormistatud väravana nn Kloostri värav, Suur-Kloostri tänaval
• Laia tänava juures Suurtüki tänava läbimurre 19. sajandil, vormistatud müüriavana Suurtüki tänaval;
• läbimurre 19. sajandil, Bremeni käik, Bremeni torni juures;
• Lippe torni kõrval 1933. aastal väravana vormistatud ümarkaarne käik, Aida tänava ja Laboratooriumi tänava ristmikul;

Fail:Nunne värav.jpg

Nunne värav

Linnamüüri kaitsetornid

• Seegitagune torn, pole säilinud, Nunne tänav;
• Saunatagune torn, säilinud osaliselt, (Nunne tänav, 5;
• Nunnatorn, Suur-Kloostri tänav, 1;
• Saunatorn, konsooltorn Suur-Kloostri tänav;
• Kuldjala torn, Gümnaasiumi tänav 1a, Tornide väljakul;
• Nunnadetagune torn, ehitatud kokku hilisema naabermajaga, (Kooli tänav 1/3;
• Loewenschede torn, ehitatud kokku hilisema müüri-äärse majaga, (Kooli tänav 7;
• Lippe torn, (Tullemani torn) konsooltorn, osaliselt säilinud;
• Köismäe torn, Laboratooriumi tänav 27;
• Plate torn, Laboratooriumi tänav 29;
• Eppingi torn, Laboratooriumi tänav 31;
• Grusbeke-tagune torn, Laboratooriumi tänav 33;
• Renteni torn (säilinud torni alaosa Lai tänav 49 hoone sees;
• Wulfgardi-tagune torn, säilinud torni alaosa, Lai tänav;
• Stoltingi torn, Pikk tänav;
• Hattorpe tagune torn, Pikk 62 elamu osa;
• torn vana vene kiriku juures, pole säilinud, Sulevimäe tänav;
• Bremeni torn, Vene tänav;
• Munkadetagune torn, Müürivahe tänav 58;
• Hellemanni torn, Müürivahe 48/Uus tänav 1;
• Hinke torn, Pärnu maantee 2 / Müürivahe 32;
• Duveli ehk Kuraditorn, lammutati 1882. aastal, Väike-Karja tänav;
• Assauwe torn, Müürivahe tänav 14;
• Kitsetorn, Rüütli tänav;
• Kiek in de Kök, Rüütli tänav/ Komandandi tee;
• Neitsitorn;
• Tallitorn;
• kavandatud Sadamatorn, Põhja puiestee,

• 
  Tallinna vanalinn
• 
  Lühikese Jala väravatorn
• 
  Nunnatorn, vaade Suur-Kloostri tänava hoovist
• 
  Sauna- ja Kuldjala tornid
• 
  Kuldjala torn, vaade Suur-Kloostri tänava hoovist
• 
  Kuldjala torn, vaade Tornide väljakult
• 
  Köismäe torn, vaade Tornide väljakult
• 
  Plate torn (paremalt teine), vaade Tornide väljakult
• 
  Eppingi torn (vasakult teine), vaade Tornide väljakult
• Renteni torni jäänused
  Renteni torni jäänused
• Hattorpe tagune torn
  Hattorpe tagune torn
• 
  Stoltingi torn
• 
  Bremeni torn
• 
  Munkadetagune torn, vaade Müürivahe tänavalt
• 
  Munkadetagune torn
• 
  Munkadetagune torn, vaade Uuelt tänavalt
• 
  Hellemanni torn
• 
  Hinke torn
• 
  Assauwe torn
• 
  Kiek in de Kök
• 
  Tallitorn
• 
  Pikk Hermann

Vaata ka Tallinna bastionid, Tallinna muldkindlustusvöönd, Tallinna kaitsetornid, Tallinna kindlus, Tallinna Hobuveski

Vaata ka

• ümartorn
• bastion
• konsooltorn
• Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustusi, kuna linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu linnamüüri on võimalik hinnata ainult arhiivides säilinud vanade linnaplaanide abil.
• Visby ringmüür, Rootsis;
• Nürnbergi ja Kölni linnamüür, Saksamaal;

Kirjandus

• Rein Zobel, "Tallinna linnamüür", Eesti Raamat 1966, 157 lk
• Rein Zobel, "Tallinn (Reval) keskaegsed kindlustused", Kirjastus: Valgus 1980, 333 lk ; Kirjastus: Eesti Kunstiakadeemia, ISBN: 9789949467129, 2011, 287 lk
• Rein Zobel, Tallinna kindlustuste uurimisest ja restaureerimisest. Ehitus ja Arhitektuur 1985, nr. 1/2
• Rein Zobel, "Linnamüür", Tallinn 1986
• Rein Zobel, "Suur Rannavärav ja Paks Margareeta" 1988
• Rein Zobel, "Tallinn (Reval)keskajal. Linnaehitus 13.–14. sajandil", Tallinn 2011
• Ragnar Nurk, "TALLINNA KESKAEGSETE LINNAKINDLUSTUSTE KAITSE JA KONSERVEERIMINE EESTI VABARIIGIS 1920.–1930. AASTATEL", Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut, Tallinn 2006
• Ragnar Nurk. "Professor T. H. Kjellini Tallinna keskaegsete kindlustuste uurimised 1925.–1926. aastal". Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo Osakond, Tartu 2006

Välislingid

• Andri Ksenofontov, Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu, Eesti Päevaleht, 15. august 2002
• Andri Ksenofontov, Linnaisad soovisid all-linna müüri lammutada juba sajandi eest, Eesti Päevaleht, 5. september 2002
• Andri Ksenofontov, Turistide linnamüür Paksust Margaretast Pika Jala tornini, Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2002
• Kaablipaigaldus paljastas Vana-Posti, Suur-Karja ja Müürivahe tänavate ristumiskohal iidse värava asukoha, 8. mai 2009
• Tallinna linnamüür ei kuulu kellelegi, E24.ee, 29.10.2010