Tallinna linnamüür: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
62. rida: 62. rida:
* [[Väike Rannavärav]], valmis [[1454]]. aastal, lammutati 1779. aastal, tänapäeva [[Uus tänav|Uuel tänav]]al;;
* [[Väike Rannavärav]], valmis [[1454]]. aastal, lammutati 1779. aastal, tänapäeva [[Uus tänav|Uuel tänav]]al;;
* [[Suur Rannavärav]], külgtorniga [[Paks Margareeta]], tänapäeva [[Pikk tänav]]al;
* [[Suur Rannavärav]], külgtorniga [[Paks Margareeta]], tänapäeva [[Pikk tänav]]al;
* [[Nunnavärav]], valmis [[1461]]. aastal, lammutati [[1868]]. aastal, tänapäeva [[Suur-Kloostri tänav]]al;
* [[Nunnavärav]], valmis [[1461]]. aastal, lammutati [[1868]]. aastal;
* [[Lühikese jala värav]], [[Lühikese jala väravatorn]] (Usaldamatuse torn), tänapäeva [[Lühike jalg]];
* [[Lühikese jala värav]], [[Lühikese jala väravatorn]] (Usaldamatuse torn), tänapäeva [[Lühike jalg]];
* [[Pika jala värav]], [[Pika jala väravatorn]], tänapäeva [[Pikk jalg]].
* [[Pika jala värav]], [[Pika jala väravatorn]], tänapäeva [[Pikk jalg]].
79. rida: 79. rida:
[[Pilt:Kaarkäik linnamüüris Lippe torni kõrval.JPG|left|pisi|1933. aastal tehtud kaarkäik Tallinna linnamüüris, [[Tornide väljak]]u ääres [[Lippe torn]]i kõrval, vaade [[Aida tänav]]a ja [[Laboratooriumi tänav]]a ristmikult, 2011. aasta suvi]]
[[Pilt:Kaarkäik linnamüüris Lippe torni kõrval.JPG|left|pisi|1933. aastal tehtud kaarkäik Tallinna linnamüüris, [[Tornide väljak]]u ääres [[Lippe torn]]i kõrval, vaade [[Aida tänav]]a ja [[Laboratooriumi tänav]]a ristmikult, 2011. aasta suvi]]
;Hilisemad väravad ja läbipääsud linnamüüris
;Hilisemad väravad ja läbipääsud linnamüüris
* [[Nunnatorn]]i juures 19. sajandi lõpul rajatud läbimurre, mis on vormistatud väravana, [[Suur-Kloostri tänav]]al
* [[Nunnatorn]]i juures 19. sajandi lõpul rajatud läbimurre, mis on vormistatud väravana nn [[Kloostri värav]], [[Suur-Kloostri tänav]]al
* Laia tänava juures Suurtüki tänava läbimurre 19. sajandil, vormistatud müüriavana [[Suurtüki tänav]]al;
* Laia tänava juures Suurtüki tänava läbimurre 19. sajandil, vormistatud müüriavana [[Suurtüki tänav]]al;
* läbimurre 19. sajandil, [[Bremeni käik]], [[Bremeni torn]]i juures;
* läbimurre 19. sajandil, [[Bremeni käik]], [[Bremeni torn]]i juures;

Redaktsioon: 21. juuni 2011, kell 15:44

Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ning Saunatorn

Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem.

Linnamüür oli keskaegse linna kõige olulisem rajatis, linnamüür määras ära linna suuruse ja vahel isegi piiras selle kasvu. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninganna Margaret 1265. aastal.

Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn, 2011. aasta kevad
Tallinna kaitsemüüride säilinud fragment Uuel tänaval, 2011. aasta kevad
Tallinna linnamüür ja Assauwe kaitsetorn, Müürivahe tänaval, 2011. aasta kevad
Tallinna linnamüür Rüütli tänaval, 2011. aasta kevad
Linnamüür Laboratooriumi tänaval, 2011. aasta suvi

Linnamüür

13. sajand

Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest on 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V ema ja Eestimaa asevalitseja Margrete Sambori andis korralduse linnamüüri ehitamiseks. Ehitatud kaitsemüüriosad koosnesid erinevatest 60-70 erineva eri kõrgusega müürilõikudest[1]. Müürilõigud olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m), puitkaitsekäiguga müürid. Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margrete ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust.

14. sajand ja Kanne müür

Tallinna vanalinna – Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 14. sajandi alguses - 1310. aastatel, kui Tallinna asehalduriks nimetati Johan Canne (Jens Kanne), kelle juhtimisel ehitatud kaitserajatiste süsteemi, praeguse ajani tuntud suurte kaarniidega müüre, mida hakati nimetama Kanne müüriks, mis oli 6.5 m kõrge ja 2.3 m paks. Kaitsemüüri täiendas müüri siseküljel asuv kaitsekäik, mis toetus võlvitud kaartele. 14. sajandil laiendati linnamüüri ülatust, selle müüri üks osa ehitati all-linna ja Toompea vahele ning teise müüriosaga haarati linna piiresse Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnaklooster; erinevalt varasemast ehitusstiilist varustati müürid ripptornidega.

Linna kaitserajatisi oli antud ajal vaja Toompea ja linna kaitseks taanlaste ja Mõõgavendade ordu poolt vallutatud ning Põhja-Saksamaalt saabunud kolonisaatorite kaitsmiseks vallutatud maarahva vastu, suurima edutu piiramise korraldasid nad Jüriöö ülestõusu ajal 1343. aastal.

15. sajandi ümberehitused

15. sajandi esimesel poolel teostati linnamüüri ulatuslikud ümberehitustööd, müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Mahukad tööd linnamüüri põhjaküljel algasid pärast Püha Miikaeli kloostrit piirava müüriäärse maa kloostrilt võõrandamist 1422. aastal. Linnamüür ehitati nüüd 11-16 meetri kõrguseks, kaitsekäik, mis asus kas linnamüüri peal või konsoolidel oli peaaegu 3 meetrit kõrge.

Linnaväravad ja väravatornid

1414. aastast säilinud nimekirjas oli 27 kaitsetorni. 15. sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid. Aastetel 14391445 täiendati Nunnavärava eesväravat, aastatel 14481460 ehitati Suurele Rannaväravale kahe torniga eesvärav, aastatel 14481453 ehitati kerkis Harju väravale kahe tornipaariga eesvärav. Aastetel 14531456 täiendati merepoolse Väikese Rannavärava kindlustusi, valmisid ka kahe torniga Viru värava eesvärav ja Karjavärava eesvärav.

1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel 1450-1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks"[2].

Kaitsetornid

15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 m kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.-17. sajandil. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliselt Bremeni torn, mille I ja II korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibi ehitatud kaitsetorne, Toompeast lõunasuunal asetseva Kiek in de Köki suurtükitorniga.

Tallinna kaitsevööndi kaitsetornide loetelu. Tornid on loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn - Saunatorn - Kuldjala torn - Nunnadetagune torn - Loewenschede torn - Lippe torn - Köismäe torn - Plate torn - Eppingi torn - Grusbeketagune torn - Renteni torn - Wulfardi-tagune torn - Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga - Stoltingi torn - Hattorpe-tagune torn - torn Vana vene kiriku juures - Bremeni torn - Munkadetagune torn - Hellemani torn - Viru värav Suure zwingeriga - Hinke torn - Kuraditorn - Assauwe torn - Kitsetorn - Kiek in de Kök - Megede torn - Tallitorn - Seegitagune torn - Saunatagune torn - Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga - ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga - ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni - Sadamatorn[3]

16. sajand ja uued kaitserajatised

16. sajandiks oli aja jooksul moodustas täiustatud linnamüür koos kaitseehitustega nn Orduaja lõpuks, 1561. aastal, 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni jm kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli 16. sajandil 8 väravat, mis omakorda koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatornid olid alati neljakandilised, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tallinna linnamüüri kuulunud Harju värav valmis 1452. aastal, Viru värav ja Väike Rannavärav (1454), Karja värav (1456) ja Nunna värav (1461). Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud vesiveskid, mis olid kasutusel 19. sajandini.

Väravatesüsteemist on kuulsamaid Viru tänava alguses säilinud Viru eesvärava tornid, mis on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Viru eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille idapoolses välisotsas oli külgtornide ning tõstesildadega väravhoone.

Tallinna linna põhilise kaitseehitise - linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes Uue torni ehitamisega 1529. aastal, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid kaitserajatiste süsteeme, mis ei põhinenud ainult vallikraavi, linnamüüri ja kaitsetornidega vaid seda täiendasid eeskaitserajatised - Rootsi kuningriigi sõjajõudude poolt projekteeritud Tallinna bastionide, reduutide ja ravelliinidega kindlustussüssteem.

 Pikemalt artiklis Tallinna kindlus

Tallinna linna kaitserajatised pandi proovile 1569. aastal, mil Tallinna lahte saabunud Taani ja– Lüübeki ühendatud laevastik linna 13 päeva ägedalt pommitas. Aastatel 1570-1571 aga piiras Tallinnat 7 kuud tulemuseta Taani kuninga vend Magnus, samuti üritas pärast Eesti mandriala alistamist edutult 6 nädalat kestnud piiramisega vallutada Tallinnat Vene tsaaririigi sõjavägi 1577. aasta jaanuaris.

18. sajand

Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja Laboratooriumi tänava äärne linnamüür koos Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbeke-taguse tornidega kuulusid kuni Vene keisririigi lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse Eesti Vabariigi Sõjaministeerium.


13.-16. sajandil väljakujunenud Tallinna all-linna ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid - 2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena[4].

Väravad linnamüüris ja väravate kaitsetornid

Linnamüüris ainsate läbipääsupunktidena tegutsenud väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis langevõrega, ühteni neist ei ole kahjuks säilinud, kuid parim näide seda liiki tornidest saab Pika Jala väravatorni näitel, mis ehitati 1380. aastal.

Väravatel oli kaks ümmargust torni, mis on osaliselt säilinud Suurel Rannaväraval ja Viru väraval. Kaheksa väravat Tallinnas olid: Harju värav, Karja värav, Viru värav, Väike Rannavärav, Suur Rannavärav, Nunnavärav, Lühikese Jala värav ja Pika Jala värav.

Läbimurdega moodustatud värav Toompealt Taani kuninga aeda, 2011. aasta kevad
1933. aastal tehtud kaarkäik Tallinna linnamüüris, Tornide väljaku ääres Lippe torni kõrval, vaade Aida tänava ja Laboratooriumi tänava ristmikult, 2011. aasta suvi
Hilisemad väravad ja läbipääsud linnamüüris
Fail:Nunne värav.jpg
Nunne värav

Linnamüüri kaitsetornid

Vaata ka Tallinna bastionid, Tallinna muldkindlustusvöönd, Tallinna kaitsetornid, Tallinna kindlus, Tallinna Hobuveski

Viited

Vaata ka

Kirjandus

Välislingid