Narva linnamüür

Allikas: Vikipeedia
Narva linnamüür 16. sajandil
Narva linnamüür 18. sajandi keskel

Narva linnamüür oli Narva linna ümber ehitatud ja tänaseni mitte säilinud linnamüür.

Narva linnamüür ehitati Liivi ordu ajal 14. sajandi lõpus[1]. Kunstiajaloolase Kaur Alttoa arvates polnud algselt müür linna ümber tervikuna, oletatavasti puudus see looduslikult hästi kaitstud idaküljel.[1]

Linnamüüri pikkus oli umbes üks kilomeeter, paksus oli kuni kaks meetrit ja ülemises osas olid kaitsekäigud ja laskeavad.[1]

Narva linnamüüris oli neli väravat: Viru värav läänes, Karjavärav põhjas, jõesadamasse viiv Vana värav idas ja Vee- ehk Väikevärav kagus.[2] Väravad olid üle löödud raudplaatidega, nende ees olid tõstesillad. Linnamüüri kindlustasid vähemalt seitse torni, mille nimetusi pole teada. Nad asetsesid müüride perimeetril ja paiknesid peamiselt väravate juures.[1]

Müüri ümbritses vallikraav.[2]

Ordu aja lõpu poole linnamüüri täiustati eesväravatega. Keskaegsed müüritornid kohandatati suurtükitornideks ehk rondeelideks ja võeti need kasutusele suurtükkide tarbeks. Hiljem ehitati need ümber. Kaks rondeeli on tänaseni linnuse läänehoovi nurkades säilinud.[2]

1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased, kes tulistasid linnamüüri sisse kahe päeva jooksul suured augud. Pärast Narva vallutamist alustati Rootsi kuninga Johan III käsul uuendustöid, mille käigus tugevdati olemasolevaid kindlustusi. Linnamüüri nurkadesse ehitati keskaegsete tornide asemel mullaga täidetud tornid ehk basteid. 17. sajandi alguses kindlustati linnamüüri mullavallidega.[2]

17. sajandil alustati ehitada basteid asemel bastione, müürilõikudeks nende vahel jääti keskaegne linnamüür.[2]

1777. aastal anti korraldus Narva linnamüüri jäänuste lammutamiseks.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]