Nunnavärav

Allikas: Vikipeedia
Vaade Tallinnale põhjasuunalt, 17. sajand. Adam Olearius

Nunnavärav[1] (vanas kirjaviisis Nunnawärraw; ka Saunavärav) oli ajalooline Tallinna linnamüüri müürivärav Toompea kõrgendiku ja Saunataguse torni vahel linna loodemüüris.

Vaade Tallinnale (u 1850-1860) mere poolt (Wilhelm Siegfried Stavenhagen), vasakul asub Nunna värav koos eesväravatega ning paremal pool Toompea

Nunnavärav rajati 14. sajandil Taani kuninga Erik IV Menvedi asehalduri Johannes Kanne korraldusel, kes oli 1310. aastal andnud juhised Tallinna linnamüüri täiustamiseks. Nunnavärav on nimetatud selle lähedal asunud keskaegse tsistertslaste Tallinna Mihkli naiskloostri järgi. Kohe värava kõrval asunud sauna järgi on seda ka Saunaväravaks kutsutud. Nunna väravat on esmamainitud 1355. aastal "tornina sauna kõrval pika mäe all".[2]

Nunnavärava vaade seespoolt linnamüüri 1869. aastal

14. sajandi I pooles rajati neljakandiline kõrge peaväravatorn, mis asus linnamüüriga ühel joonel. Peavärava tugevdamiseks ehitati I eesvärav, mille põhjapoolsesse nurka rajati ümar, veidi lapiku põhiplaaniga neljakorruseline nurgatorn. Hiljem ehitatud II eesväraval nurgatorne ei olnud.

Nunnavärava kaitseehitised koosnesid oma lõplikul kujul kolmest järjestikusest väravast, mille hiljem lisandus veel 1610. aasta paiku ehitatud vallivärav koos vahtkonnamajaga. Tegemist oli Tallinna ühe võimsama väravakompleksiga. Toompea kõrgendiku all asuvatest väravaehitistest eesväravatest ja väravahoonest ulatus kuni Toompea kõrgendikuni kaks umbes 15 m vahega paekivist kaitsevalli, mis on ainsatena osaliselt säilinud tänaseni.

1490. aastal ehitati Nunne värava juurde seek[3], nn Uus hospidal[4] (saksa k Das neue Sekenhaus). Uue hospidal hoonestik koosnes hospidalist, ühest elumajast ja kahest aidast. Uus hospidal paiknes kitsal maa-alal Toompea nõlva all Nunne ja Laia tänava ristumiskohal. Majad müüdi 1547. aastal linnaelanikele.

Osa Nunnaväravast lammutati 1820. aastal ning selle säilinud osas asus 19. sajandil hobupostijaam. 1864. aastal tasandati värava taga asunud vallikraav ja muldkindlustused.

Linna arenemisel ja laienemisel ning 1870. aastal valminud Balti Raudtee Seltsi raudteevaksalile sujuva liikluse kindlustamiseks (läbipääs Nunna väravat kaudu linnast välja oli väga väike, kitsas ja pime) müüdi 1868. aastal värav lammutamiseks maha ning lammutati. Kuid ka Nunna värava lammutamine ei taganud piisavat läbipääsu Balti vaksalini, mistõttu tehti Suur-Kloostri tänaval linnamüüri läbimurdega ka uus väravaava.

Tänaseks on säilinud vaid mõned Nunne tänaval Toompea-poolses müüris olevad eesvärava osad.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EKI KNAB, vaadatud 23.01.2014
  2. D. Bruns ja R. Kangropool. Tallinn sajandeis. Eesti Raamat, 1972, lk 25
  3. Haigla pangamajana ja hotellina., Uudisleht, nr. 180, 30 september 1934
  4. Haiglad vanas Tallinnas Esimene oli pidalitõbila, Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 12 mai 1976

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]