Nunnavärav

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vaade Tallinnale põhjasuunalt, 17. sajand. Adam Olearius

Nunnavärav[1] (vanas kirjaviisis Nunnawärraw; ka Saunavärav) oli ajalooline Tallinna linnamüüri müürivärav Toompea kõrgendiku ja Saunataguse torni vahel linn loodemüüris.

Vaade Tallinnale (ca 1850-1860) mere poolt (Wilhelm Siegfried Stavenhagen), vasakul asub Nunna värav koos eesväravatega ning paremal pool Toompea
Toompea.jpg

Nunnavärav rajati 14. sajandil Taani kuninga Erik IV Menvedi asehaldur Johannes Kanne korraldusel, kes oli 1310. aastal andnud juhised Tallinna linnamüüri täiustamiseks. Nunnaväravale andis nime selle lähedal asunud keskaegne tsistertslaste Tallinna Mihkli naisklooster. Kohe värava kõrval asunud sauna järgi on seda ka Saunaväravaks kutsutud. Esmakordselt on Nunna väravat mainitud 1355. aastal "tornina, sauna kõrval pika mäe all"[2]

14. sajandi I pooles rajati neljakandiline kõrge peaväravatorn, mis asus linnamüüriga ühel joonel. Peavärava tugevdamiseks ehitati I eesvärav, mille põhjapoolsesse nurka rajati ümar, veidi lapiku põhiplaaniga neljakorruseline nurgatorn. Hiljem ehitatud II eesväraval nurgatorne ei olnud.

Nunnavärava kaitseehitised koosnesid oma lõplikul kujul kolmest järjestikusest väravast, mille hiljem lisandus veel 1610. aasta paiku ehitatud vallivärav koos vahtkonnamajaga. Tegemist oli Tallinna ühe võimsama väravakompleksiga. Toompea kõrgendiku all asuvatest väravaehitistest eesväravatest ja väravahoonest ulatus kuni Toompea kõrgendikuni 2, ca 15 m vahega paekivist kaitsevalli, mis on ainsatena osaliselt säilinud tänaseni.

Osa Nunnaväravast lammutati 1820. aastal ning selle säilinud osas asus 19. sajandil hobupostijaam. 1864. aastal tasandati värava taga asunud vallikraav ja muldkindlustused.

Linna arenemisel ja laienemisel ning 1870. aastal valminud Balti Raudtee Selts raudteevaksalile sujuva liikluse kindlustamiseks (läbipääs Nunna väravat kaudu linnast välja oli väga väike, kitsas ja pime) müüdi 1868. aastal värav lammutamiseks maha ning lammutati. Kuid ka Nunna värava lammutamine ei taganud piisavat läbipääsu Balti vaksalini, mistõttu tehti Suur-Kloostri tänaval linnamüüri läbimurdega ka uus väravaava.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EKI KNAB, vaadatud 23.01.2014
  2. D. Bruns ja R. Kangropool. Tallinn sajandeis. Eesti Raamat, 1972, lk 25

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]