Loomeliitude ühispleenum
1988. aasta loomeliitude ühispleenum, mille valmistas koos Loomeliitude kultuurinõukoguga ette pleenumi orgkomitee Jaak Alliku juhtimisel,[1] toimus 1. ja 2. aprillil Toompea lossis tolleaegses Eesti NSV Ülemnõukogu istungite saalis. Ametlikult kandis ettevõtmine nimetust Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum ja selle eesmärk oli loovliitude osa arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel.[2]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Loomeliitude kultuurinõukogu oli kutsunud pleenumi tööst osa võtma EKP Keskkomitee büroo selle täies koosseisus. Karl Vaino oli otsustanud, et pleenumist võtavad osa siiski ainult Indrek Toome, Enn-Arno Sillari ja Ain Soidla. Pleenumil olid kohal Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees Matti Pedak, EKP Tallinna Linnakomitee esimene sekretär Enn-Arno Sillari ning külalised Läti loomingulistest liitudest. Kutse saadeti ligi neljasajale Eesti loovharitlasele ja avaliku elu tegelasele, kellele lisandusid veel mõned külalised väljastpoolt. Tegemist oli kinnise üritusega, kuhu pääses vaid kutse ja isikuttõendava dokumendiga.[2] Pleenumi aegu viibis Tallinnas NLKP Keskkomitee instruktor A. Jartšak.
Avasõnad ütlesid foorumi kokkukutsumise algatanud Teatriliidu juhatuse esimees Mikk Mikiver, Eesti NSV Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu esimees Ignar Fjuk ja EKP Keskkomitee sekretär Indrek Toome. Järgnesid sõnavõtud teadlastelt, kes oli kutsutud ekspertideks: Eesti NSV Teaduste Akadeemia asepresident akadeemik Arno Köörna, Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik Endel Lippmaa, Eesti NSV Plaanikomitee aseesimees Urmo Kala, filosoofiakandidaadid Aili Aarelaid, Klara Hallik, Jevgeni Golikov ja filoloogiakandidaat Marju Lauristin. Registreeritud sõnavõtjatena kõnelesid pleenumi esimesel päeval Vladimir Beekman, Ado Eigi, Ain Kaalep, Irina Raud, Enn Põldroos, Ike Volkov, Lepo Sumera, Heino Kiik, Valve Pormeister, Hando Runnel, Arvo Valton ja Tõnu Tepandi.
Teisel päeval võtsid sõna Rein Raud, Aleksei Peterson, Mihhail Šatrov, Allan Kullaste, Rein Järlik, Aivo Lõhmus, Jüri Arrak, Jaak Jõerüüt, Jaan Kaplinski, Heinz Valk, Andres Langemets, Jaan Rääts, Lennart Meri, Kalju Komissarov, Aino Pervik, Paul-Eerik Rummo, Märt Kubo, Jüri Paalma, Jüri Jaama, Inge Teder, Mark Soosaar, Lembit Koik, Rein Veidemann, Enn Vetemaa, Tiit Koldits, Ingo Normet, Vjatšeslav Glazõtšev, Ain Soidla, Feliks Undusk, Hando Runnel, Mikk Mikiver, Eino Tamberg, Tõnu Liigand, Rein Agur, Ants Paju ja taas Indrek Toome, kes ütles lõppsõna.[2]
“Ühispleenum kritiseeris Eestis “ülal” valitsevat perestroikat ning glasnostit tõrjuvat hoiakut, demokratiseerimisprotsessi aeglust. Nõuti vabariigi üleviimist isemajandamisele, oma kodakondsuse sisseseadmist, ENSV suveräänsust. Resolutsiooni 19. punkt sisaldas rahulolematust K. Vaino ja B. Sauli tegevusega.”[1]
Pleenumi otsused[muuda | muuda lähteteksti]
Pleenumil võeti vastu kolm dokumenti:
- kiri XIX üleliidulisele parteikonverentsile;
- kiri EKP Keskkomiteele, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile, Eesti NSV Ministrite Nõukogule, Eesti NSV loomingulisele intelligentsile;
- kiri NSV Liidu peaprokurörile.
Tekstid olid eelnevalt ette valmistatud, enne vastuvõetavaks tunnistamist neid redigeeriti.
25 aastat pleenumist[muuda | muuda lähteteksti]
2. aprillil 2013 korraldasid Riigikantselei, Riigikogu Kantselei ja Eesti Teatri Agentuur loomeliitude ühispleenumi, millele kutsuti loomeliitude juhatuste liikmeid ja 1988. aasta pleenumil esinenuid. Selleks puhuks anti välja ka faksiimiletrükk omaaegsest pleenumi kogumikust[3] ning üritus kanti üle nii Eesti Televisioonis[4] kui ka Vikerraadios. Pleenumit juhatas Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ning ürituse avakõne pidasid Riigikogu esimees Ene Ergma ja president Toomas Hendrik Ilves.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Mati Graf. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta Suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, Argo, 2008, lk 285.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Triin Junkur. 1988. aasta ENSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenumi ja selle kõnede analüüs. Tartu 2011. Magistritöö.
- ↑ Eesti NSV Loominguliste Liitude juhatuste ühispleenum 1.–2. aprillil 1988. Tallinn 1988. Faksiimile, Greif 2013.
- ↑ "Loomeliitude ühispleenum 25". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. august 2013. Vaadatud 5. aprillil 2013.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti NSV loominguliste liitude juhatuse ühispleenum 1.-2. aprillil 1988. Koostanud Mall Jõgi. Toimetanud Ilmar Rattus ja Mart Tarmak. Eesti Raamat, Tallinn, 1988. 231 lk.
- Vaapo Vaher. "Legendid loomeliitude pleenumeist." [1] – Luup nr 7 (64), 6. aprill 1998
- Mati Graf. “Loomeliitude ühispleenum 1.–2. aprillil 1988.” Raamatus: “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta Suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, Argo, 2008, lk 287–289.
Välislinglid[muuda | muuda lähteteksti]
- Triin Junkur. 1988. aasta ENSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenumi ja selle kõnede analüüs. Tartu 2011. Magistritöö. Juhendaja: dotsent Maarja Lõhmus, PhD.