Aivo Lõhmus

Aivo Lõhmus (21. juuli 1950 Varbuse küla, Kõlleste vald, Võrumaa – 28. märts 2005 Tartu) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Ta õppis 1957–1965 Karaski 8-klassilises Koolis, lõpetas 1969. aastal Tallinna Polütehnikumi automaatika ja telemehhaanikaaparatuuri tootmise erialal, 1970. aastal Tallinna 15. Töölisnoorte Keskkooli ja 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogina.

Ta töötas 1974–1979 ajaleht Edasi kultuuriosakonna korrespondendina, hiljem Raadio-Telekeskuse Tartu osakonna meistrina. Ta oli aastatel 1985–1997 Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna konsultant ja majandusjuhataja. Septembrist 1992 kuni detsembrini 1993 oli ta Hommikulehe kultuuriosakonna Tartu toimetaja. Märtsist 1994 kuni jaanuarini 1996 oli ta Kultuurilehe Tartu toimetaja. Järgnevalt oli ta vabakutseline kirjanik, tõlkija ja toimetaja.

Ta oli Eesti Kongressi liige.

Looming

Väärtustas loodust ja armastusel põhinevat perekonnaelu kui inimese hingelise tasakaalu peamisi allikaid. Ta on kirjutanud ka kirjanduskriitikat ja tõlkinud kümmekond raamatut, peamiselt soome keelest.

Artikleid raamatute hävitamisest

Aivo Lõhmus on esimesena lähemalt uurinud raamatute hävitamist Eestis 1940.–1950. aastatel. Ta avaldas artiklid "Iga raamat on ime" (Edasi 21. ja 22. jaanuar 1988; uustrükk kriitikakogumikus "Võim ja vari", 2002, lk 12–22) ja "Raamatu saatusest Eestis" (Videvik nr 44/46, 2000, november); pikem artikkel sama pealkirjaga "Raamatu saatusest Eestis" ilmus kogumikus "Raamatu osa Eesti arengus" (Eesti Raamatu Aasta avakonverentsi ettekanded Tartus 6.–7. aprillil 2000, Tartu 2001, lk 85–95). Tema kokkuvõtte kohaselt on Eestis Nõukogude võimu poolt hävitatud 20–26 miljonit raamatut (+ veel ajakirjad), üldkahju moodustab 1940. aasta seisuga umbes 100 miljonit krooni ja 2002. aasta vääringusse ümberarvestatult üle 5 miljardi krooni.

Luulekogud

• "Aastarangid" (1976)
  • Arno Oja. "Visiitkaart luulerangidega" (luulekogu "Aastarangid" arvustus). Looming 1976, nr 10, lk 1751–1753
  • Astrid Reinla. "Kaks uut sonetipärga eesti luules" (luulekogu "Aastarangid" arvustus). Keel ja Kirjandus 1977, nr 3, lk 173–174
• "Puumaamees" (1978)
  • Sirje Kiin. "Virvenduste kaudu" (luulekogu "Puumaamees" arvustus). Looming 1978, nr 8, lk 1399–1401
• "Nüüd ja enne, siin ja mujal" (1982)
  • Toomas Liiv. "Aivo Lõhmuse kolmas luulekogu" (raamatu "Nüüd ja enne, siin ja mujal" arvustus). Looming 1982, nr 12, lk 1705–1706
• "Kysymyksiä presidentille" (soomekeelne luulekogu). Jyväskylä 1991
  • Sirje Kiin. "Mida küsib eesti luuletaja Soome presidendilt?" (luulekogu "Kysymyksiä presidentille" arvustus). Looming 1991, nr 6, lk 842–843
• "Hüüdja hääle murre" (osaliselt valikkogu, 2000)
  • Peeter Künstler. "Aivo Lõhmuse memorandum" (luulekogu "Hüüdja hääle murre" arvustus). Sirp, 2. veebruar 2001, lk 7
  • Aivar Kull. "Aivo Lõhmuse jõuline tundelüürika" (luulekogu "Hüüdja hääle murre" arvustus). Tartu Postimees, 6. veebruar 2001, lk 2
  • Priidu Beier. "Truudus Tartule" (luulekogu "Hüüdja hääle murre" arvustus). Looming 2001, nr 7, lk 1102–1106
  • Aivar Kull. "Kulli pilk". Tartu 2005, lk 190–191

Näidend

• "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (võru keeles, koos Madis Kõivuga, 1987). Näidendit on lavastatud lavakunstikateedris 1993, Soomes Varkause teatris 1996 ja Eesti Draamateatris 2019.
  • Mati Hint. "Ja kõik süüd om veren" (näidendi "Põud ja vihm..." arvustus). Looming 1987, nr 10, lk 1415–1416
  • Kauksi Ülle. "Üte jutiga kellega ja mille" (näidendi "Põud ja vihm..." arvustus). Looming 1987, nr 10, lk 1416–1417

Romaan

• "Alla orgu ja üle jõe" (1988)
  • Mati Hint. "Pretensioonitu kirjanduse malbed võlud" (romaani "Alla orgu ja üle jõe" arvustus). Looming 1988, nr 12, lk 1704–1707
  • Ülo Tonts. "Hardo Tomera ja teised" (romaani "Alla orgu ja üle jõe" arvustus). Keel ja Kirjandus 1989, nr 1, lk 52–53
  • Kalev Kesküla. "Vaikelu väikeses Eesti linnas". Vikerkaar 1989, nr 1, lk 80–81
  • Ivar Grünthal. "Tartu romaan" ("Alla orgu ja üle jõe"). Tulimuld 1990, nr 2, lk 109–111

Kriitikakogumik

• "Võim ja vari. Lugusid kaugematest ja lähematest aegadest". 2002)
  • Aivar Kull. "Aivo Lõhmuse heitlus ajavaimuga" (kriitikakogumiku "Võim ja vari" arvustus). Looming 2003, nr 6, lk 946–948
  • Aivar Kull. "Kulli pilk". Tartu 2005, lk 421–424

Tõlkeid

• John Wyndham. "Trifiidide päev" (ulmeromaan), ka tõlkija järelsõna, sari "Mirabilia". Eesti Raamat 1990
• Sakari Pälsi. "Selge sott ütles Vallesmanni Arvo" (koos Harald Lepikuga, jutukogu). Ilmamaa 1999, 478 lk
• Richard Dawkins. "Jõgi Eedenist". Sari "Avatud Eesti raamat". Ilmamaa 2000, 184 lk
• Eeva-Liisa Manner. "Häda võitjaile" (romaan). Ilmamaa 2000, 144 lk
• "Suur uneraamat". Koostanud Raisa Vuohelainen. Tänapäev 2001, 248 lk
• Raimo Bärman. "Salapärased kirikukellad" (novelle, ka tõlkija järelsõna). Tiritamm 2002, 240 lk
• Hannu Raittila. "Canal Grande". Varrak, 2003, 270 lk
• Eero Tarasti. "Professor Amfortase saladus" (semiootiline seiklusromaan). Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, 350 lk
• Neil Gaiman. "Coraline". Tiritamm 2004, 175 lk
• Aleksis Kivi. "Seitse venda" (ka tõlkija järelsõna). Eesti Raamat 2005, 400 lk

Liikmesus

• 1981 Eesti Kirjanike Liit

Isiklikku

Aivo Lõhmus on olnud abielus kirjandusteadlase ja -kriitiku Ele Süvalepaga. Nende poeg on bioloog Asko Lõhmus.

Alates 1987. aastast oli ta abielus ajakirjanik Maarja Lõhmusega.

Kirjandus

• "Tartlane – see on tõepoolest raske elukutse". Vestlus Aivo Lõhmusega, üles kirjutanud Henn-Kaarel Hellat. Sirp ja Vasar, 12. august 1988. Lk 4–5
• Silvia Nagelmaa. "Lõhmus, Aivo". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 313–314
• Silvia Nagelmaa. "Lõhmus, Aivo". // Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat. Tallinn 2000. Lk 314–315
• Rein Veidemann. "Mälestades Aivo Lõhmust". Postimees, 29. märts 2005
• Nekroloog. Sirp, 1. aprill 2005
• Madis Kõiv. "Sõber Aivo". Sirp, 2. juuni 2006, lk 4–5
• Aivar Kull "Aivar Kulli ajalootund. Õigusenõudja Aivo Lõhmus" ERR, 21.07.2020

Välislingid

• Aivo Lõhmus Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Kati Murutar. "Liiga noored lesed". Eesti Naine 2005, nr 9, lk 22–24