Loomeliitude kultuurinõukogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Loomeliitude kultuurinõukogu, tolleaegse nimetusega Eesti NSV Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu, oli 1987. aasta mais asutatud organisatsioon, kuhu kuulusid Eesti NSV kõigi loominguliste liitude esindajad. Organisatsiooni idee sündis arhitekt Ignar Fjukil 1986. aasta detsembris ja tema oli ka tegelik algataja, "kusjuures Fjuk peab oma akadeemiliseks isaks Lennart Merit, kes andis nõu, soovitas ja õpetas."[1]

Kultuurinõukogu eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurinõukogu eesmärkideks seati liita kõikide loomeliitude vaimupotentsiaal ja saavutada autoriteet suhetes võimuesindajatega. Organisatsioon pidi olema avalik, legaalne ja tegutsema perestroika käigus avarduvates raamides.[1]

Ajalugu ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Märtsis 1987 algas põhikirja koostamine. Organisatsioon asutati 25. mail 1987. Loomeliitude kultuurinõukogus oli 24 liiget, igast loomeliidust neli esindajat. Nõukogu liikmetest olid 21 NLKP liikmed (teistel andmetel[2] 9), neist 9 olid olnud partorgid (partei allorganisatsioonide juhid). Neli kultuurinõukogu liiget (Jaak Allik, Kaljo Kiisk, Jaan Rääts, Enn Põldroos) olid EKP Keskkomitee liikmed.[1][3]

Asutamisaastal hakkas loomeliitude kultuurinõukogu lähetama märgukirju, mis käsitlesid vajadust peatada massiline elamuehitus migrantidele ja muuta elamispinna jaotamise põhimõtteid, fosforiidiprobleeme ning eesti keele muutmist riigikeeleks.

"Selgus, et märgukirjade mõju jäi tagasihoidlikuks. 1987. aasta sügisel küpses mõte korraldada loomeliitude ühispleenum perestroika ja glasnosti teel risti ees olevate tõkete õhkimiseks. Mõte kergitati Eesti Teatriliidu asutamiskongressil 1987. aasta oktoobris, eestvedajaiks said Jaak Allik, Kalju Komissarov ja Jaak Viller.[1] Moodustati pleenumi orgkomitee eesotsas Jaak Allikuga, kes hakkas jaanuaris 1988 koos kultuurinõukoguga üritust ette valmistama. Loomeliitude ühispleenum peeti 1. ja 2. aprillil 1988.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Mati Graf "Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini" Tallinn, Argo, 2008, lk 284
  2. "Täpsustus Ignar Fjukilt: erinevalt Vikipeedia infost oli loomeliitude kultuurinõukogu liikmete seas vaid üheksa kommunisti, ja nende kõrval viisteist mittekommunisti." - Heiki Suurkask "25 aastat tagasi: Kes oli kus Laulva revolutsiooni aastal 1988" Delfi, 20. august 2013
  3. Rein Ruutsoo. Revolutsioon sööb oma isad Eesti Ekspress, 7. aprill 2008.