Tõnu Tepandi
Foto: Ave Maria Mõistlik, 27. märts 2012
Tõnu Tepandi (sündinud 4. juulil 1948 Tallinnas) on eesti näitleja, laulja, teatripedagoog ja ühiskonnategelane.[1]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Tepandi õppis aastatel 1955–1966 Tallinna 2. Keskkoolis ning 1966–1970 Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedris (4. lend), mille lõpetas näitleja erialal.
Tepandi oli aastatel 1970–1983 Vanemuise teatri näitleja, 1983–1987 Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri näitleja, 1987–1992 huumoriühenduse Aara juht, 1992–1999 VII ja VIII Riigikogu liige, 1994–1997 Eesti Kultuurkapitali aseesimees ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali esimees, 1997–2008 õppejõud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias, Eesti Humanitaarinstituudis ja Eesti Kunstiakadeemias, 1985. aastast Eesti Muusika- ja Teatriaakadeemia lavakunstikool hääletehnika õppejõud, 2006. aastast professor, emeriitprofessor.
Tepandi oli aastatel 1994–2000 Eesti Teatriliidu esimees, 1996 ja 1998 Eesti Draamafestivali žürii esimees. Ta on olnud ka vabakutseline laulja, näitleja ja laulude autor.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]Lauluõhtud
[muuda | muuda lähteteksti]Filmirollid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1970 "Valge laev" mängufilm, Heino
- 1990 "Teenijanna" lühimängufilm, osatäitja
- 1990 "See kadunud tee" mängufilm, Oskar
- 1997 "Õnne 13" teleseriaal, Tõnn
- 2004 "Sigade revolutsioon" mängufilm, Krootuse rühma komandör
- 2009 "Püha Tõnu kiusamine" mängufilm, Vanemkonstaabel
- 2009 "Kollane Partmees" tudengifilm, Sinihabe
- 2010 "Protsess" tudengifilm, Kirikuõpetaja
Filmimuusika
[muuda | muuda lähteteksti]- "Lõppematu päev" (1971, režii Virve Aruoja ja Jaan Tooming, muusika Tõnu Tepandi ja Olav Ehala)[9]
Albumid
[muuda | muuda lähteteksti]Teatrirolle
[muuda | muuda lähteteksti]- Romulus (Friedrich Dürrenmatt "Romulus Suur", Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder 1970)
- Imants (Harijs Gulbis "Äiu, äiu, poiss kui karu", Vanemuine 1972)
- Ullike (Evald Hermaküla "Üks ullike läks rändama", Vanemuine 1973)
- Švejk (Jaroslav Hašek / Evald Hermaküla "Švejk läheb sõtta", Vanemuine 1974)
- Jakob (Ludvig Holberg / Evald Hermaküla "Mäeotsa Jeppe", Vanemuine 1977)
- Andrei Buslai (Aljaksei Dudarav "Üle läve", Ugala 1984)
- pealik Bromden (Ken Kesey / Dale Wassermann "Lendas üle käopesa", Noorsooteater 1985)
- Õiglane kingsepp ja Kuninga narr (Mihhail Bulgakov "Molière", Noorsooteater 1987)
- George (John Steinbeck "Hiirtest ja inimestest", Ugala 1993)
- Horace Vandergelder (Jerry Herman "Hallo, Dolly!", Rahvusooper Estonia 1996)
- Henry Higgins (George Bernard Shaw "Pygmalion", Ugala 2000)
- Domenico Soriano (Eduardo de Filippo "Abielu Itaalia moodi", Ugala 2001)
- Juut Fellbom (Max Lundgren "Unistus Mallorcast", Ugala 2001)
- Isa ja Äi (Vaino Vahing "Suvekool", Rakvere teater 2003)[12]
- Pähni Jaak Jassik (August Kitzberg "Neetud talu", Ugala 2003)
- Juhan Luiga (Katri Kaasik-Aaslav ja Vaino Vahing "Teatriromanss" (Rahvusooper Estonia, 2004))[13][14][15]
- Olovernes (Anton Hansen Tammsaare "Juudit" (Rahvusooper Estonia 2006)[16]
- President Konstantin Päts (Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi "President 1939", Rahvusooper Estonia 2008)[17]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli majandusteadlane ja Eesti NSV toiduainete tööstuse minister Jaan Tepandi, vend on matemaatik ja informaatik Jaak Tepandi.
Ta oli aastast 1969 abielus Tiiu Tepandiga. Aastast 2004 on ta abielus Katri Aaslav-Tepandiga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Nädala juubilar: Tõnu Tepandi 70
- ↑ Alguses on hääl by Tõnu Tepandi
- ↑ Oh mis mõ-õnu, oh mis mõ-õnu, et ma tunnen Tepand Tõ-õnu
- ↑ PILK VIIE AASTA TAHA. MEENUTUS RAAMATU "KIRIK KESET LINNA" SÜNNIST tallinnajaani.ee
- ↑ Mu kodu on punaste pihlade all lavabaas.teater.ee
- ↑ Süda on mul vaevas lavabaas.teater.ee
- ↑ Läbilõige linnateater.ee/arhiiv
- ↑ Vanapagana ja Tepandi lood lavabaas.teater.ee
- ↑ Lõppematu päev (1971/1990) - lõige filmist
- ↑ Tõnu Tepandi Laulud
- ↑ Tõnu Tepandi Kõlakoda
- ↑ Suvekool Rakvere Teater
- ↑ Homme esietendub Katri Aaslav-Tepandi lavastuses Estonia Kammersaalis «Teatriromanss»
- ↑ Teater kui mälu
- ↑ "Teatriromanss - Raamat Perioodika 2001". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. mai 2016. Vaadatud 31. mail 2019.
- ↑ Pommivöö siidi ja sameti sees
- ↑ President 1939 lavabaas.teater.ee
- ↑ Teenetemärkide kavalerid
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tõnu Tepandi - Kiri kodukandist youtube.com
- Tõnu Tepandi, Eesti Teatriliit
- Tõnu Tepandi Eesti filmi andmebaasis
- Tõnu Tepandi andmebaasis IMDb
- NÄITLEJATUND. Tõnu Tepandi, ERRi arhiiv, 20. mai 1988
- Artikkel Tõnu Tepandi hääletööst: "Suluseis"
- Aarne Mäe. Kultuur: Tõnu Tepandi - väge täis laulja ja näitleja, Virumaa Teataja, 9. juuni 2004
- INEMISE SISU. Tõnu Tepandi, ERRi arhiiv, 6. mai 2007
- Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi: Eesti lugu, Eesti müüt, Postimees, 3. november 2007
- Tähelaev: Tõnu Tepandi, ERRi arhiiv, 13. veebruar 2011
- Raimu Hanson. Tõnu Tepandi: kui on tõeline tung mängida, siis sellest ei pääse, Tartu Postimees, 8. september 2012
- Aimar Altosaar. Tõnu Tepandi: Eesti on olnud minu helesinine unistus. Postimees, 19. detsember 2020
- Vanemuise näitlejad
- Tallinna Linnateatri näitlejad
- Eesti lauljad
- Eesti ühiskonnategelased
- Eesti teatripedagoogid
- VII Riigikogu liikmed
- VIII Riigikogu liikmed
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid
- Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud
- Eesti Kunstiakadeemia õppejõud
- Tallinna Reaalkooli vilistlased
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased
- Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid
- Sündinud 1948