Mikk Mikiver

Mikk Mikiver (4. september 1937 Tallinn – 9. jaanuar 2006 Võsu) oli eesti näitleja, õppejõud ja lavastaja.

Mikiver õppis Loksa koolis, Tallinna mäetehnikumis, 17. Keskkoolis ja TPI-s. Mikiver lõpetas 1961. aastal lavakunstikooli 1. lennu Voldemar Panso õpilasena, lavastas ja mängis sadu rolle mitmes Eesti teatris ning juhtis peanäitejuhina Eesti Draamateatrit ja Noorsooteatrit.

Mikiveri looming püüdles ajatut ja ülevat, kuid oli samas psühholoogiline peentöö. Oma suurtes rahvuslikes draamades ühendas Mikiver üksiku inimese ja kogu rahva lood, neis põimusid isiku ja rahvuse saatused, eetilised valikud ja vastutus. Mikiveri teater suutis olla ühtaegu nii intiimne kui ka pühalik.

Aastail 1961–1965 töötas ta Draamateatris, 1965–1974 Noorsooteatris, 1974–1988 ja aastast 1992 taas Draamateatris.

Pikka aega töötas ta lavakunstikateedri õppejõuna.

Aastail 1989–1991 oli Mikiver NSV Liidu rahvasaadik, 1990–1992 Eesti Kongressi liige ja 1989–2006 Eesti Olümpiakomitee alaline liige.

Lavastused

• Jean Anouilh "Antigone" (1967)
• August Kitzberg "Libahunt" (1968, 1974 ja 1986)
• Eugene O'Neill "Pikk päevatee kaob öösse" (1971 ja 1994)
• Jaan Kruusvall "Pilvede värvid" (1983) ja "Vaikuse vallamaja" (1987)
• Jaan Kross "Pöördtoolitund" (1979), "Keisri hull" (1984) ja "Doktor Karelli raske öö" (1994)
• Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus II" põhjal "Armastus ja surm" (1984)
• Eino Tamberg "Cyrano de Bergerac" (1995)
• "Kaksteist vihast meest" (1997)
• August Strindberg "Surmatants" (2002)
• August Kitzberg "Tuulte pöörises"
• A. Misharin "Seoses üleminekuga teisele tööle"
• A. Dudarev "Reamehed"
• Eugene O'Neill "Õli" (1985)
• Mats Traat "Pommeri aed"

Mikiveri rollid

• Toots
• Vargamäe Andres
• Lopahhin
• Veršinin
• Peer Gynt
• Arno Jurmala

Filmid

Režissöörina

• "Indrek" (1975)
• "Doktor Stockmann" (1989)

Näitlejana

Eestis

• "Vihmas ja päikeses" (1960) – Viktor
• "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964) – Noor Ants
• "Kolme katku vahel" (1970) – episoodiline roll
• "Valge laev" (1970) – uurija Matti
• "Tuuline rand" (1971) – vallakirjutaja Saar
• "Lindpriid" (1971; esilinastus 1989) – Maur
• "Verekivi" (1972) – Foogt Schröder
• "Rasked aastad" (1973; filmi "Lindpriid" venekeelne lühendatud variant) – Maur
• "Punane viiul" (1974) – arst
• "Löö vastu" (1975) – treener Kaaver
• "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (1975) – Neumann
• "Karikakramäng: Salakütt" (1977; triloogia 2. osa) – Vambola
• "Antennid jääs" (1977; joonisfilm) – meteoroloog
• "Reigi õpetaja" (1978) – Paul Lempelius
• "Surma hinda küsi surnutelt" (1978) – siseminister
• "Soolo" (1979) – Aat
• ""Hukkunud Alpinisti" hotell" (1979) – Hinckus
• "Karge meri" (1981) – Siimen Tara
• "Õnnelind flamingo" (1986) (TV) – direktor
• "Madude oru needus" (1987) – organisatsiooni direktor
• "Näkimadalad" (1988; 4 seeriat) – parun von Ungern-Sternberg
• "Rahu tänav" (1991) – volikogu esimees Verner
• "Surmatants" (1991) – Hermen Rode
• "Linnapea ehk Hirmu põhivormid" (1997; ETV Teleteater) – volikogu esimees Rein-Raul Mandelstam

Välismaal

• "Esimene päev, viimane päev" (1978; vene "День первый, день последний"; , Oleksandr Dovženko nimeline Kiievi filmistuudio) – Jurgis
• "Kes on temast tugevam" (1983; vene "Кто сильнее его"; Mosfilm) – preester
• "Dokument "R"" (1984; vene "Документ "Р""; Belarussfilm) – Pierce
• "TASS on volitatud teatama" (1984; vene "ТАСС уполномочен заявить"; 10-osaline telefilm, Gorki-nimeline stuudio) – USA ajakirjanik Donald Gee
• "Lahing Moskva pärast" (1985; vene "Битва за Москву"; NSV Liit – Tšehhoslovakkia) – marssal Ivan Konev
• "Don Juan" (1987; Leedu) – kommodoor, Donna Anna isa
• "Igaviku lõpp" (1987; vene "Конец вечности"; Mosfilm) – koolidirektor Harrow
• "Marsi kroonikad" (1987; vene "Марсианские хроники"; Armenfilm) – astronaut
• "Sõbrad, seltsimehed" (1990; sm "Ystävät, toverit"; Soome) – Arno Jurmala
• "Kirjad idast" (1995; ingl "Letters from the East"; Suurbritannia-Saksamaa-Rootsi-Soome) – Hans Kaleva
• "Põletav armastus" (1997; sm "Palava rakkaus"; Soome-Eesti) – Bernhard Riives

Teleseriaalid

Eestis

• "Wikmani poisid" (1995; 12 osa) – härra Johan Wikman
• "Cecile on surnud" (1995; 6 osa) – politseidirektor
• "Armastuse kahur" (1998; 8 osa) – salaagent Peetrus

Välismaal

• "Sissekäik labürinti" (1989; vene "Вход в лабиринт"; 5-osaline telefilm, Gorki-nimeline stuudio) – Paracelsus
• "Sergei tõde" (1996; sm "Sergein toteuus"; 3 osa, Soome YLE TV) – endine KGB polkovnik Sergei Malev
• "Plutooniumi puudutus" (1996; sm "Pimeän hehku"; 13 osa, Soome YLE TV) – endine NSV Liidu aatomiallveelaeva kapten Alex Landau
• "Insider" (1999; 5 osa, Rootsi TV) – Leonid Ragulin

Tunnustused

• 1969 – Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1982 – Eesti NSV rahvakunstnik
• 1990 – NSV Liidu rahvakunstnik
• 1998 – Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler

Preemiad

• 1982 – Eesti NSV riiklik preemia
• 1983, 1985 ja 1987 – parima lavastaja aastapreemia
• 1988 – NSV Liidu riiklik preemia
• 1995 – muusikateatri aastapreemia
• 1996 – Suure Vankri auhind
• 1996 – Eesti Kultuurkapitali aastapreemia
• 2005 – riiklik kultuuri elutööpreemia

Kirjandus

• "Mikk Mikiver". Bibliograafia. Koostanud Mare Mauer ja Merike Saarepera, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn 2002, 296 lk (sisaldab ka arvukalt väljavõtteid omaaegsetest arvustustest Mikiveri lavastuste ja osatäitmiste kohta ning lk. 5–22 intervjuu temaga, küsijaks Lilian Vellerand)
• "Mikk Mikiver: teater" (koguteos). Koostaja Lilian Vellerand, Eesti Teatriliit, Tallinn 2008, 894 lk

Välislingid

• Mikk Mikiveri lavastuste loetelu Eesti Lavastajate Liidu koduleheküljel (113 nimetust)
• Biograafia ESBL-is