Aleksei Peterson

Allikas: Vikipeedia

Aleksei Peterson (29. oktoober 1931 Sangaste vald27. juuli 2017) oli eesti etnoloog.[1]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksei Peterson oli talupidaja poeg, Toomas ja Pärt Petersoni isa.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1951 Valga Keskkooli, 1956 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-osakonna etnoloogia erialal, ajalookandidaat (1991, Peeter I Antropoloogia ja Etnograafia Muuseum Peterburis), väitekiri "Принципы комплектования этнографических музейных коллекций и их обработки на примере Эстонского национального музея", ajaloodoktor (1993, samas), väitekiri – kandidaadiväitekirja täiendatud versioon.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Oli 1958–1992 Eesti Rahva Muuseumi direktor.[1]

Uurinud museoloogiat, eesti taluehitisi, põllutööriistu, [[Eesti Rahva Muuseum]i (ERM) ajalugu, soome-ugri rahvaste materiaalset kultuuri. 1960–2001 organiseeris ja tegeles eesti ja teiste soome-ugri rahvaste kultuuri kogude süsteemse komplekteerimisega, mille tulemusel ERM-i kogud suurenesid üle 60%. Pannud aluse etnofilmile ("Eesti küla sajandivahetusel", "Vepslased 20. saj. alguses", "Lõunaudmurdi küla 20. sajandi alguses", sama Põhjaudmurdi kohta), jäädvustanud rahvaste materiaalset kultuuri kitsasfilmile ja videolindile (üle 50 000 m).

ERM-i Raadil taasrajamise algataja. Aastast 1995 Eesti Muuseumiühingu ajakirja Muuseum peatoimetaja. Soome-Ugri Seltsi, Soome Kirjanduse Seltsi ja Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Seura välisliige. Üle 100 teaduspublikatsiooni.[1]

Muu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1960. aastal ehitas ta koos vennaga traktori[2].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/omavalmistatud-traktoreid-louna-eestist?id=69405247 Omavalmistatud traktoreid Lõuna-Eestist

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti nõukogude etnograafia aastail 1940–1965. // Etnograafia Muuseumi aastaraamat 1966
  • Tallinn, 1966
  • Lisandeid eestlaste ja vepslaste harkadra kujunemisloole. Tallinn, 1970: Udmurdi vana rahvakunst. Tartu, 1977
  • Lisandusi läänemeresoome rehe nimetuse uurimisloole. // Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXX. Tallinn, 1977
  • Lõunavepsa linandusest. // Samas
  • 75 a. Eesti Etnograafiamuuseumi. Tartu, 1984
  • Zur Finnougrischen Volkskunde. Tallinn, 1985
  • Varaait. Tallinn, 1986
  • Udmurdi vana rahvakunst. Tartu, 1997, Eesti Rahva Muuseum mööduvas sajandis. // Muuseum (1999) 6
  • Eesti Rahva Muuseum ja Raadi. // Lee (2000) 6
  • Indoeuroopa mõjutustest vepslaste põllunduses. // Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. Tartu, 2002
  • Vepsälaisten maatalous- ja rakennuskultuurista. // Vepsä. Maa. Kansa. Kulttuuri. Jyväskyla, 2005.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 14, 368
  • Aleksei Peterson 60. Tallinn, 1991.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.