Aleksei Peterson
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Aleksei Peterson (29. oktoober 1931 Sangaste vald – 27. juuli 2017) oli eesti etnoloog.[1]
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Aleksei Peterson oli talupidaja poeg, Toomas ja Pärt Petersoni isa.[1]
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetas 1951 Valga Keskkooli, 1956 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-osakonna etnoloogia erialal, ajalookandidaat (1991, Peeter I Antropoloogia ja Etnograafia Muuseum Peterburis), väitekiri "Принципы комплектования этнографических музейных коллекций и их обработки на примере Эстонского национального музея", ajaloodoktor (1993, samas), väitekiri – kandidaadiväitekirja täiendatud versioon.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Oli 1958–1992 Eesti Rahva Muuseumi direktor.[1]
Uurinud museoloogiat, eesti taluehitisi, põllutööriistu, Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ajalugu, soome-ugri rahvaste materiaalset kultuuri. 1960–2001 organiseeris ja tegeles eesti ja teiste soome-ugri rahvaste kultuuri kogude süsteemse komplekteerimisega, mille tulemusel ERM-i kogud suurenesid üle 60%. Pannud aluse etnofilmile ("Eesti küla sajandivahetusel", "Vepslased 20. saj. alguses", "Lõunaudmurdi küla 20. sajandi alguses", sama Põhjaudmurdi kohta), jäädvustanud rahvaste materiaalset kultuuri kitsasfilmile ja videolindile (üle 50 000 m).
ERM-i Raadil taasrajamise algataja. Aastast 1995 Eesti Muuseumiühingu ajakirja Muuseum peatoimetaja. Soome-Ugri Seltsi, Soome Kirjanduse Seltsi ja Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Seura välisliige. Üle 100 teaduspublikatsiooni.[1]
Muu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Istutas erinevate liikidega tammiku, rajas tiikide süsteemi, hoidis ja arendas kohalikku külakultuuri[2].
Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1989 Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
- 1996 Udmurdi Vabariigi teeneline kultuuritegelane
- 2005 Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti nõukogude etnograafia aastail 1940–1965. // Etnograafia Muuseumi aastaraamat 1966
- Tallinn, 1966
- Lisandeid eestlaste ja vepslaste harkadra kujunemisloole. Tallinn, 1970: Udmurdi vana rahvakunst. Tartu, 1977
- Lisandusi läänemeresoome rehe nimetuse uurimisloole. // Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXX. Tallinn, 1977
- Lõunavepsa linandusest. // Samas
- 75 a. Eesti Etnograafiamuuseumi. Tartu, 1984
- Zur Finnougrischen Volkskunde. Tallinn, 1985
- Varaait. Tallinn, 1986
- Udmurdi vana rahvakunst. Tartu, 1997, Eesti Rahva Muuseum mööduvas sajandis. // Muuseum (1999) 6
- Eesti Rahva Muuseum ja Raadi. // Lee (2000) 6
- Indoeuroopa mõjutustest vepslaste põllunduses. // Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. Tartu, 2002
- Vepsälaisten maatalous- ja rakennuskultuurista. // Vepsä. Maa. Kansa. Kulttuuri. Jyväskyla, 2005.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- EE 14, 368
- Aleksei Peterson 60. Tallinn, 1991.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Aleksei Peterson 80. Eesti ja soome-ugri rahvaste etnograafiast sõnas ja pildis Eesti Rahva Muuseum, 26. oktoober 2011
- Suri ERM-i pikaajaline direktor Aleksei Peterson ERR-i uudised, 27. juuli 2017
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.