Aleksei Peterson
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Aleksei Peterson (29. oktoober 1931 Sangaste vald – 27. juuli 2017) oli eesti etnoloog.[1]
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Aleksei Peterson oli talupidaja poeg, Toomas ja Pärt Petersoni isa.[1]
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetas 1951 Valga Keskkooli, 1956 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-osakonna etnoloogia erialal, ajalookandidaat (1991, Peeter I Antropoloogia ja Etnograafia Muuseum Peterburis), väitekiri "Принципы комплектования этнографических музейных коллекций и их обработки на примере Эстонского национального музея", ajaloodoktor (1993, samas), väitekiri – kandidaadiväitekirja täiendatud versioon.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Oli 1958–1992 Eesti Rahva Muuseumi direktor.[1]
Uurinud museoloogiat, eesti taluehitisi, põllutööriistu, Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ajalugu, soome-ugri rahvaste materiaalset kultuuri. 1960–2001 organiseeris ja tegeles eesti ja teiste soome-ugri rahvaste kultuuri kogude süsteemse komplekteerimisega, mille tulemusel ERM-i kogud suurenesid üle 60%. Pannud aluse etnofilmile ("Eesti küla sajandivahetusel", "Vepslased 20. saj. alguses", "Lõunaudmurdi küla 20. sajandi alguses", sama Põhjaudmurdi kohta), jäädvustanud rahvaste materiaalset kultuuri kitsasfilmile ja videosse (üle 50 000 m).
Raadile Eesti Rahva Muuseumi taasrajamise algataja. 1995. aastast Eesti Muuseumiühingu ajakirja Muuseum peatoimetaja. Soome-Ugri Seltsi, Soome Kirjanduse Seltsi ja Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Seura välisliige. Üle 100 teaduspublikatsiooni.[1]
Muu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Istutas paljude liikidega tammiku, rajas tiikide süsteemi, hoidis ja arendas kohalikku külakultuuri[2].
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1989 Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
- 1996 Udmurdi Vabariigi teeneline kultuuritegelane
- 2005 Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti nõukogude etnograafia aastail 1940–1965. // Etnograafia Muuseumi aastaraamat 1966
- Tallinn, 1966
- Lisandeid eestlaste ja vepslaste harkadra kujunemisloole. Tallinn, 1970: Udmurdi vana rahvakunst. Tartu, 1977
- Lisandusi läänemeresoome rehe nimetuse uurimisloole. // Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXX. Tallinn, 1977
- Lõunavepsa linandusest. // Samas
- 75 a. Eesti Etnograafiamuuseumi. Tartu, 1984
- Zur Finnougrischen Volkskunde. Tallinn, 1985
- Varaait. Tallinn, 1986
- Udmurdi vana rahvakunst. Tartu, 1997, Eesti Rahva Muuseum mööduvas sajandis. // Muuseum (1999) 6
- Eesti Rahva Muuseum ja Raadi. // Lee (2000) 6
- Indoeuroopa mõjutustest vepslaste põllunduses. // Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. Tartu, 2002
- Vepsälaisten maatalous- ja rakennuskultuurista. // Vepsä. Maa. Kansa. Kulttuuri. Jyväskyla, 2005.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- EE 14, 368
- Aleksei Peterson 60. Tallinn, 1991.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Aleksei Peterson 80. Eesti ja soome-ugri rahvaste etnograafiast sõnas ja pildis Eesti Rahva Muuseum, 26. oktoober 2011
- Suri ERM-i pikaajaline direktor Aleksei Peterson ERR-i uudised, 27. juuli 2017
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.