Dekemvriana
Dekemvriana (kreeka keeles Δεκεμβριανά, 'detsembri sündmused') olid teise maailmasõja ajal 3. detsembrist 1944 kuni 11. jaanuarini 1945 Ateenas toimunud kokkupõrked. Sündmused olid mitmeid kuid eskaleerunud pingete kulminatsioon. Ühel poolel olid kommunistlik EAM, osad selle sõjaväetiivast, Ateenas paiknevast ELAM-ist, KKE ja OPLA. Teisel poolel olid Kreeka valitsus, osaliselt Kreeka sõjavägi, sandarmeeria, Linnade Politsei, paremäärmuslik Organisatsioon X ning mitmed teised, mh Briti armee.
Hoolimata parem- ja vasakpoolsete vahelistest pingetest lepiti mais 1944 Liibanoni konverentsil kokku, et uues rahvusliku ühtsuse valitsuses hakkavad osalema kõik Natsi-Saksamaaga koostööst keeldunud osapooled; lõpuks määras 24-st ministrist 6 EAM. Paar nädalat enne Saksa vägede lahkumist oktoobris 1944 kinnitati Caserta lepinguga, et kõik natsidega koostööd teinud saavad vastavalt karistada ning kõik vastupanujõud ühinevad brittide juhendamisel Kreeka armeeks. Sellest hoolimata andis Briti komandör Ronald Scobie 1. detsembril 1944 EAM-ELAS-ile käsu relvad ära anda. EAM-i ministrid astusid 2. detsembril tagasi ning EAM kutsus inimesi 3. detsembril Ateenas meelt avaldama ning seadis eesmärgiks natsidega koostööd teinud Julgeolekupataljonide karistamise ning "Scobie'i korra" lõpetamise. Meeleavaldusel osales umbes 200 000 inimest, politsei ja sandarmeeria avasid protestijate pihta tule, milles hukkus 28 ning sai vigastada 148. Tsiviilisikute tapmisest algas algselt EAM-i ja valitsusvägede (mh Julgeolekupataljonide) vaheline sõda, mis detsembri teises pooles laienes EAM-i ja Briti armee vaheliseks võitluseks.
Kokkupõrked ei väljunud Ateena piiridest, riigi muudes osades oli olukord pingeline, kuid rahulik. Ainus erand oli Epeiros, kus Aris Velouchiotis tungis kallale Napoleon Zervasi vägedele.
Dekemvriana lõppes EAM-ELAS-i kaotusega, Varkiza lepinguga andis EAM relvad ära ning ELAS kaotati. Dekemvriana ja EAM-i poolt läbi viidud punane terror andsid aluse vasakpoolsete-vastasele valele terrorile, mis omakorda laienes viis 1946. aastal Kreeka kodusõjani. Dekemvriana kokkupõrked olid Kreeka lähiajaloo veriseimad, palju hukkus ka tsiviilisikuid.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iatrides, John O. (2015). Revolt in Athens: The Greek Communist "Second Round," 1944-1945. Princeton: Princeton University Press. ISBN 978-0-691-61965-1.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hassiotis, Loukianos (2015). "The Dekemvriana through the Eyes of the British Soldiers". Journal of Modern Greek Studies. 33 (2): 269–291. DOI:10.1353/mgs.2015.0032. S2CID 147536519 – cit. via Project MUSE.