Trumani doktriin

Allikas: Vikipeedia

Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile. Doktriin viis USA välispoliitika détente'ilt lähemale George F. Kennani sõnastatud ohjeldamispoliitikale. Paljude ajaloolaste arvates märgib Trumani doktriini väljakuulutamine külma sõja algust.

Teisele maailmasõjale järgneval ajal võistlesid USA ja Nõukogude Liit jõutasakaalu pärast. Suurbritannia teatas, et ei saa pärast 1947. aasta 31. märtsi enam lubada Kreeka ja Türgi toetamist. Pärast Trumani kõnet Kongressile eraldas viimane kiiresti abiks 400 miljonit dollarit.

Ettekandes ütles Truman järgmist:

Maailm pole staatiline ning status quo ei ole püha. Siiski ei saa me lubada muudatusi status quo's ÜRO harta vastaselt, kasutades selliseid meetodeid nagu ähvardus või petlikke vahendeid nagu poliitiline sisseimbumine. Aidates vabadel ja sõltumatutel rahvastel säilitada vabadust, aitab USA ÜRO harta põhimõtteid ellu viia.

Sellest tulenevalt võisid edaspidi analoogsele abile loota ka teised riigid.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]