Hellenite kuningriik
|
Hellenite Kuningriik 1832–1973 | |
.svg)  Lipp
Vapp
| |
.svg) Kreeka kuningriik aastal 1973 | |
| Hellenite kuningas |
Otto (1832–1862) Geórgios I (1863–1913) Konstantínos I (1913–1917) Aléxandros I (1917–1920) Konstantínos I (1920–1922) Geórgios II (1922–1924) Geórgios II (1935–1947) Pavlos (1947–1964) Konstantínos II (1964–1973) |
|---|---|
| Pealinn |
Náfplio (1832–1834) Ateena (1834–1924, 1935-1941, 1944-1973) |
| Religioon | Kreeka Õigeusu Kirik |
| Rahvaarv |
752 077 (1838) 8 768 372 (1971) |
| Riigikeeled | kreeka keel |
Hellenite kuningriik (kreeka keeles Βασίλειον τῆς Ἑλλάδος) või Kreeka kuningriik asutati 1832. aastal ja oli Esimese Kreeka Vabariigi järglane. Rahvusvaheliselt tunnustas seda Konstantinoopoli leping, millega Kreeka kindlustas täieliku iseseisvuse neli sajandit kestnud Osmanite võimust.
Hellenite kuningriik lagunes kaks aastat pärast Kreeka-Türgi sõda aastal 1924, mil loodi Teine Kreeka Vabariik. Sõjaline riigipööre taastas monarhia 1935. aastal ja Kreekast sai 1973. aastani taas kuningriik, mida katkestas Teine maailmasõda. Kuningriik lõpetati seitsmeaastase sõjalise diktatuuri (1967–1974) tagajärjel ja Kolmas Kreeka Vabariik loodi pärast 1974. aastal toimunud referendumit.
Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Kingdom of Greece seisuga 31.01.2021.