Jalta konverents

Allikas: Vikipeedia
Churchill, Roosevelt, Stalin

Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia.

Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchilli, Franklin Delano Roosevelti ja Jossif Stalini juhtimisel.

Konverentsist osavõtjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide delegatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide relvajõude esindasid:

  • Armee staabiülem kindral George Marshall,
  • Sõjamerejõudude staabiülem admiral Ernest J. King;
  • Õhujõudude staabiülema abi kindral L. Cutter;
  • presidendi isikuliku staabi ülem admiral W. Leghy
  • Ameerika Ühendriikide sõjalise missiooni juht NSV Liidus kindral George Dean;

Ameerika Ühendriikide delegatsioonis olid veel Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangust F. Matthews, Alger Hiss, C. Bolen ning F. D. Roosevelti saatvad G. Birns, A. Flipp ja S. Earley.

Suurbritannia delegatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liidu delegatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konverentsi tulemused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tulemused Eestile, Lätile, Leedule ja Poolale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu Teherani konverentsilgi, jätsid Churchill ja Roosevelt Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri.

Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega ennesõjaaegsete Poola alade (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: (Danzig- poolapäraselt Gdansk; Sileesia, Breslau -poolapäraselt Wrocław, Stettin – poolapäraselt Szczecin ja Ida-Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria.

Enne sõda Saksamaale kulunud Ida-Preisimaa, põhjapoolne osa koos keskuse Köningsbergiga liideti NSV Liiduga Kaliningradi oblastina.

Tulemused Saksamaale ja Jaapanile[muuda | redigeeri lähteteksti]

Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti ette Austria ja Saksamaa ning Berliini jagamist okupatsioonitsoonideks nelja võitjariigi vahel.

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Saksamaal
Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Austrias
Next.svg Pikemalt artiklis Lääne-Berliini blokaad

Paika pandi, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamist ning Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavaina kohtu ette.

Next.svg Pikemalt artiklis Nürnbergi tribunal

Konverentsil otsustati, et Nõukogude Liit pidi pärast Saksamaa vallutamist ründama Jaapanit.

Lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes, mis samuti viis Korea lõhenemiseni, erinevalt Saksamaast aga sõja – Korea sõda 1950–1953 – tulemusena.

Tulemused nõukogude võimu vastu võidelnuile ja vene emigrantidele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühtlasi lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma[1]. Enamus sinna tagasi ei jõudnudki, paljud neist tapeti Venemaal, ülejäänud saadeti sunnitöölaagritesse, kus suurem osa neist hukkus.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni loomine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25. aprill 1945.

Konverentsi osapoolte vastuolud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba paar nädalat peale konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]