1954. aasta Guatemala riigipööre

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
1954. aasta Guatemala riigipööre
President Eisenhower and John Foster Dulles in 1956.jpg
Toimumisaeg 18.–27. juuni 1954
(1 nädal, 3 päeva)
Toimumiskoht Guatemala
Tulemus

Riigipööre õnnestub

Osalised
 Guatemala Guatemala Mässulised
Väejuhid või liidrid
Guatemala Jacobo Árbenz
Guatemala Carlos Enrique Díaz de León
Guatemala Carlos Castillo Armas
Ameerika Ühendriigid Dwight Eisenhower
Ameerika Ühendriigid Allen Dulles
Jõudude suurus
5000 sõdurit
2500 tsiviilisikut
480 mässulist
Mõned lennukid
Kaotused
2+ hukkunut
1+ vangistatut
1 hukkunud kaubalaev
113 hukkunut ja vangistatut
60 arreteeritut (El Salvadoris)
Mõni allalastud lennuk

1954. aasta Guatemala riigipööre (koodnimega operatsioon PBSuccess) oli Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuri (CIA) salaoperatsioon, millega kukutati demokraatlikult valitud president Jacobo Árbenz ning lõpetati aastal 1944 alanud Guatemala revolutsioon. Ametisse pandi Carlos Castillo Armasi sõjaväediktatuur, millele järgnes veel mitmeid Ameerika Ühendriikide meelseid diktaatoreid.

Guatemala revolutsioon oli alanud aastal 1944, kui rahvaülestõusuga kukutati Jorge Ubico sõjaväediktatuur. Esimestel demokraatlikel valimistel sai presidendiks Juan José Arévalo. Arévalo viis sisse palju reforme: kehtestati alampalk ning kõikidele kodanikele valimisõigus. Guatemalast sai tema juhtimisel demokraatlik riik. Aastal 1951 sai presidendiks Árbenz, kes andis maareformiga maa talupoegadele. Guatemala revolutsioon Ameerika Ühendriikidele ei meeldinud, kuna külma sõja kontekstis kardeti, et kommunism jõuab veel ühte riiki. Ühendriikide pahameel kasvas veelgi, kui Árbenz legaliseeris kommunistliku Guatemala Töölispartei. Guatemala arengud olid suuresti mõjutanud piirkonnas tegutsevat Ameerika Ühendriikide puuviljaettevõtet United Fruit Company (UFC), mille esindajad hakkasid Ameerika Ühendriikide valitsuse juures Guatemala võimupöörde kasuks lobitööd tegema. Aastal 1952 andiski Ameerika Ühendriikide president Harry Truman rohelise tule operatsioonile PBFortune, mille eesmärgiks oli Árbenz kukutada. Operatsioon jäeti kiiresti katki ning asendati operatsiooniga PBSuccess.

Aastal 1952 valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks Dwight Eisenhower, kes lubas kommunismivastast võitlust intensiivistada. Tema valitsuse kõrgetel ametnikel John Foster Dullesil ja Allen Dullesil olid UFC-ga tihedad sidemed. Peale selle nägi Ameerika Ühendriikide administratsioon Árbenzi nõunike ja kommunistide vahelisi sidemeid tegelikkusest tihedamatena. Augustis 1953 andis Eisenhower operatsioonile PBSuccess rohelise tule. CIA poolt relvastatud, rahastatud ja treenitud 480-mehelist üksust juhtis Carlos Castillo Armas. Enne riigipööret proovis USA Guatemalat rahvusvahelisel areenil kritiseerida ja isolatsiooni jätta. Castillo Armasi väed tungisid Guatemalasse 18. juunil 1954, neid saatis tugev psühhosõjaline abi (üles seati enda raadiokanal, kust lasti valitsusvastast propagandat ning kajastati sündmusi mässuliste perspektiivist). Peale selle korraldati Guatemala linnale õhulööke ning kogu riigile mereblokaad. Tegelikkuses läks sissetunginutel sõjaliselt kehvasti ning enamik nende pealetungidest luhtus. Sellest hoolimata andsid Guatemala relvajõud alla, kuna psühhosõda oli hästi toiminud ning kardeti Ameerika Ühendriikide sissetungi. Árbenz üritas viimasel hetkel hakata tsiviilelanikkonda režiimi kaitseks relvastama, kuid kui seegi luhtus, astus ta 27. juunil tagasi. Kümme päeva hiljem, pärast San Salvadorist toimunud läbirääkimisi, sai Castillo Armasest uus riigipea.

Rahvusvaheliselt mõisteti riigipööre laialdaselt hukka, kuna seda nähti Guatemala demokraatia surmapäevana. Ladina-Ameerikas süvenes USA-vaenulik avalik arvamus. CIA proovis riigipööret tagantjärele õigustada operatsiooniga PBHistory, mille raames otsiti Guatemalast tõendeid Nõukogude Liidu tegevuse kohta, kuid kuna tõendeid ei leitud, loeti operatsioon ebaõnnestunuks. Castillo Armas kehtestas võimule saades diktatuuri, keelustas opositsiooniparteid, vangistas ning piinas dissidente ning võttis tagasi revolutsiooniga tehtud reformid. Järgnes pea 40 aastat kodusõda, milles vasakäärmuslikud mässulised võitlesid USA-meelse valitsuse vastu, mille kuritegude hulka kuulus ka maiade genotsiid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]