1973. aasta Tšiili riigipööre

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
1973. aasta Tšiili riigipööre
Osa operatsioonist Condor ja külmast sõjast
Golpe de Estado 1973.jpg
Toimumisaeg 11. september 1973
Toimumiskoht Tšiili
Tulemus

Riigipööre õnnestub

Osalised
 Tšiili

Flag of the MIR - Chile.svg Revolutsiooniline Vasakliikumine

Poliitiline toetus:
Flag of the Socialist Party of Chile.svg Tšiili Sotsialistlik Partei
Flag of the Communist Party of Chile.svg Tsiili Kommunistlik Partei
Bandera del MAPU, partit xilè.svg Rahva Ühtse Tegevuse Liikumine
 Kuuba
Tšiili Tšiili sõjavägi
Toetus:
 Ameerika Ühendriigid
Poliitiline toetus:
Flag of the National Party (Chile, 1966).svg Rahvuspartei
Flag of the Christian Democrat Party of Chile.svg Kristlik-Demokraatlik Partei (osaliselt)
Democracia Radical 1971.png Radikaaldemokraatia
Flag of Brazil (1968–1992).svg Brasiilia
 Austraalia
Väejuhid või liidrid
Tšiili Salvador Allende  
Tšiili Max Marambio
Flag of the MIR - Chile.svg Miguel Enríquez
Tšiili Augusto Pinochet
Tšiili José Toribio Merino
Tšiili Gustavo Leigh
Tšiili César Mendoza

Kokku 60 hukkunut

1973. aasta Tšiili riigipööre oli sõjaväeline riigipööre Tšiilis, millega kukutati president Salvador Allende ja Rahva Ühtsuse valitsus.[1][2] Riigipöördele eelnes pikk rahutu pingeteperiood opositsiooni kontrolli olnud parlamendi ja sotsialistliku presidendi vahel. Samas toimus Tšiili vastu Ameerika Ühendriikide presidendi Richard Nixoni juhitud majandussõda.[3] Sõjavägi kukutas tsiviilvalitsuse kindral Augusto Pinocheti juhtimisel 11. septembril 1973.

Riiki hakkas juhtima sõjaväehunta, mis keelustas igasuguse poliitilise tegevuse ning represseeris vasakpoolseid liikumisi, eriti sotsialiste, kommuniste ja Revolutsioonilist Vasakliikumist. Pinochet haaras umbes aastaga kogu hunta enda kontrolli alla ning 1974. aasta lõpus nimetati ta ametlikult riigi presidendiks.[4] Ameerika Ühendriigid, kes olid aidanud riigipööret korraldada, tunnustasid Pinocheti ainuvõimu.[5][6][7][8]

Riigipöörde käigus toimunud õhulöökide ja maavägede pealetungi ajal pidas Allende enda viimase kõne, milles lubas iga hinna eest presidendipaleesse jääda ning keeldus eksiilivõimalust kaalumast.[9] Pealtnägijate sõnul tegi Allende enesetapu.[10][11]

Riigipöördeni nähti Tšiilit Lõuna-Ameerika demokraatia lipulaevana, kuna kui naaberriikides olid võimul sõjaväehuntad, püsis Tšiili võrdlemisi rahulikuna. Pinocheti võimuletulekuga lõppes 1932. aastast kestnud demokraatlik riigikorraldus.[12] Ajaloolase Peter Winni sõnul oli 1973. aasta riigipööre Tšiili ajaloo verisemaid sündmusi.[13] Pärast riigipööret jäi riiki alles jõuetu demokraatiameelsete mässuliste kogukond. Sõjaväediktatuur kestis kuni 1988. aastal toimus rahvusvahelisel toetusel rahvahääletus, mille järel toimus rahumeelne üleminek demokraatiale.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Controversial legacy of former Chilean dictator Augusto Pinochet ...Gen. Augusto Pinochet, who overthrew Chile's democratically elected Communist government in a 1973 coup ...", The Christian Science Monitor, 11 December 2006
  2. "CHILE: The Bloody End of a Marxist Dream", Time Magazine, Quote: "....Allende's downfall had implications that reached far beyond the borders of Chile. His had been the first democratically elected Marxist government in Latin America..."
  3. Peter Kornbluh. "Chile and the United States: Declassified Documents Relating to the Military Coup, September 11, 1973".
  4. Genaro Arriagada Herrera (1988). Pinochet: The Politics of Power. Allen & Unwin. Lk 36. ISBN 978-0-04-497061-3.
  5. Winn, Peter (2010). Grandin & Joseph, Greg & Gilbert (toim). [[[:Mall:Google books]] A Century of Revolution]. Duke University Press. Lk-d 270–271. {{cite book}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  6. Peter Kornbluh (11 September 2013). The Pinochet File: A Declassified Dossier on Atrocity and Accountability. The New Press. ISBN 1595589120
  7. Lubna Z. Qureshi. Nixon, Kissinger, and Allende: U.S. Involvement in the 1973 Coup in Chile. Lexington Books, 2009. ISBN 0739126563
  8. Peter Kornbluh (19. september 2000). "CIA Acknowledges Ties to Pinochet's Repression: Report to Congress Reveals U.S. Accountability in Chile". Chile Documentation Project. National Security Archive. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. november 2006. Vaadatud 26. november 2006.
  9. "Salvador Allende's Last Speech – Wikisource". Wikisource. Vaadatud 19. november 2011.
  10. Davison, Phil (20. juuni 2009). "Hortensia Bussi De Allende: Widow of Salvador Allende who helped lead opposition to Chile's military dictatorship". The Independent. London. Vaadatud 20. aprill 2010.
  11. Gott, Richard (12. september 2009). "From the archive: Allende 'dead' as generals seize power". The Guardian. London. Vaadatud 2. aprill 2010.
  12. Weimer, Tim (2007). Legacy of Ashes: The History of the CIA. New York: Doubleday.
  13. Winn, Peter (2010). Grandin & Joseph, Greg & Gilbert (toim). Furies of the Andes. Durham, NC: Duke University Press. Lk 259. DOI:10.1215/9780822392859. ISBN 978-0-8223-9285-9. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |encyclopedia= (juhend)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]