Mine sisu juurde

Arutelu:Budistlik meditatsioon

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Tõstan siia lõigud artikli toimetamata osast, mis võiksid ehk leida paremat kasutamist mujal.

--Lulu (arutelu) 11. märts 2022, kell 15:39 (EET)[vasta]

Ülevaade allikatest

[muuda lähteteksti]

Kümme kategooriat

[muuda lähteteksti]

[viide?]

  1. Neli vormide džhaanat (rūpa-jhāna).
  2. Vabanemine (vimokkha): kolmekordne vabanemine – (1) vabanemine mina-vaatest, (2) vabanemine püsivuse illusioonist ja igatsusest ihaobjektide järele, ning (3) vabanemine vihast ja teadmatusest
  3. Keskendumine (samādhi): kolmekordse läbinägemise (vipassanā) ehk (1) püsituse (anicca), (2) dukkha, (3) moodustunud asjade ja nähtuste minatu olemuse (anattā) teel keskendumine.
  4. Saavutus (samāpatti): kolmekordne keskendumise (samādhi) saavutus ehk (1) vormide valla saavutus (rūpa-samāpatti), vormideta valla saavutus (arūpa-samāpatti) ja lakkamise saavutus (nirodha-samāpatti).
  5. Teadmine (sise)nägemisest (ñāṇadassana) – milleks on kolmekordne nägemine: (1) teadmised eelmistest eksistentsidest, (2) teadmised olendite kadumisest ja uuesti sündimisest, ning (3) teadmised tulvade lakkamisest (āsavas).
  6. Tee-keskendumine (magga-bhāvanā): 37 virgumisele juhtiva dhamma arendamine (bodhi-pakkhiya-dhammā).
  7. Vilja teostamine (phala sacchikiriyā): arahandiks viiva nelja vilja teostamine (phala).
  8. Plekkide/rüvede kõrvaldamine (kilesa-ppāhana): (1) ahnuse (lobha), (2) vihkamise (dosa) ja (3) pettekujutluse (moha) plekkide (kilesa) kõrvaldamine.
  9. Plekkide läbistamine/puudumine (vi-nīvaraṇatā): (1) ahnuse (lobha), (2) vihkamise (dosa) ja (3) pettekujutluse (moha) puudumine.
  10. Tühjas eluruumis rõõmustamine (suññāgāre abhirati): tühjas eluruumis džhaana arendamine ja sellest tulenevas rõõmuküllases rahulolus viibimine.

Kogumikes toodud arendamisobjektid ja meetodid

[muuda lähteteksti]

Kõige täiuslikum nimekiri arendamisobjektidest ja meetoditest asub Jaotuste kogumiku Džhaana grupis, mis sisaldab 101 alajaotust.[1] Enamik Džhaana grupis nimetatud objektidest on loetletud Suures Sakuludāyi suttas.[2] Kõiki objekte ja meetodeid tuleb arendada järjepidevalt, kuni konkreetse eesmärgi/täiuse saavutamiseni.

I. (1-4) 4 džhaanat (cattāro jhāna)


  • Esimene džhaana (paṭhamajjhāna)
  • Teine džhaana (dutiyajjhāna)
  • Kolmas džhaana (tatiyajjhāna)
  • Neljas džhaana (catutthajjhāna)

Nelja džhaana arendamine on aarjaliku kaheksaosalise tee (ariya aṭṭhangika magga) viimane osa ehk õige keskendumise (sammā-samādhi) sisuks.

II. (5-8) 4 brahmavihaarat (cattāro brahmavihāra) (= samādhi)

  • Sõbralikkuse arendamise teel teadvuse vabastamine (mettaṃ ceto-vimuttiṃ bhāveti)
  • Kaastunde arendamise teel teadvuse vabastamine (karuṇaṃ ceto-vimuttiṃ bhāveti)
  • Kaasrõõmu arendamise teel teadvuse vabastamine (muditaṃ ceto-vimuttiṃ bhāveti)
  • Neutraalsuse teel teadvuse vabastamine (upekkhaṃ ceto-vimuttiṃ bhāveti)

III. (9-12) 4 teadlikkuse loomist/alust (cattāro satipaṭṭhāna)

  • Keha vaatlemine (kāyānupassanā)
  • Tunnete vaatlemine (vedanānupassana)
  • Teadvuse vaatlemine (cittānupassana)
  • Dhammade vaatlemine (dhammānupassana)

IV. (13-16) 4 õiget pingutust (cattāro sammappadhāna)

  • Mitteesilekerkinud kurjade mitteoskuslike dhammade [meeleseisundite] vältimine
  • Esilekerkinud kurjade mitteoskuslike dhammade hülgamine
  • Mitteesilekerkinud oskuslike dhammade arendamine
  • Esilekerkinud oskuslike dhammade säilitamine

V. (17-20) 4 üleloomuliku alust (cattāro iddhipāda)

  • Soov kui üleloomuliku alus (chanda-iddhi-pāda)
  • Energia kui üleloomuliku alus (viriya-iddhi-pāda)
  • Teadvuse kui üleloomuliku alus (citta-iddhi-pāda)
  • Uurimine kui üleloomuliku alus (vimaṁsā-iddhi-pāda)

VI. (21-25) 5 võimet (pañca indriya)

  • Usu võime (saddhindriya)
  • Energia võime (viriyindriya)
  • Teadlikkuse võime (satindriya)
  • Keskendumise võime (samādhindriya)
  • Tarkuse võime (paññindriya)

VII. (26-30) 5 jõudu (pañca bala)

  • Usujõud (saddhā-bala)
  • Energiajõud (viriya-bala)
  • Teadlikkusejõud (sati-bala)
  • Keskendumisejõud (samādhi-bala)
  • Tarkusejõud (paññā-bala)

VIII. (31-37) 7 virgumisosa (satta bojjhaṅga)

  • Teadlikkuse virgumisosa (sati-sam-bojjhaṅga)
  • Dhammauurimise virgumisosa (dhamma-vicaya-sam-bojjhaṅga)
  • Energia virgumisosa (viriya-sam-bojjhaṅga)
  • Rõõmu virgumisosa (pīti-sam-bojjhaṅga)
  • Rahunemise virgumisosa (passaddhi-sambojjhaṅga)
  • Keskendumise virgumisosa (samādhi-sam-bojjhaṅga)
  • Neutraalsuse virgumisosa (upekkhā-sam-bojjhaṅga)

IX. (38-45) aaria kaheksaosaline tee (ariya aṭṭhangika magga)


  • Õige vaade (sammā-diṭṭhi)
  • Õige mõte (sammā-saṁkappa)
  • Õige kõne (sammā-vācā)
  • Õige tegu (sammā-kammanta)
  • Õige eluviis (sammā-ājīva)
  • Õige püüdlus (sammā-vāyāma)
  • Õige teadlikkus (sammā-sati)
  • Õige keskendatus (sammā-samādhi)

Grupid III - IX moodustavad 37 virgumisele juhtivat dhammat (bodhi-pakkhiyā-dhammā), mida Buddha on õpetanud mitmetes suttades.

X. (46-53) 8 vabanemist (aṭṭha vimokkha)


  • Esimene vabanemine (paṭhama vimokkha) – vormis vormi nägemine (rūpī rūpāni passati).
  • Teine vabanemine (dutiya vimokkha) – sisemise mittevormitajuga välimise vormi nägemine (ajjhattaṃ arūpasaññī, bahiddhā rūpāni passati).
  • Kolmas vabanemine (tatiya vimokkha) – kaunis/puhtas ülimas vabaduses olemine (subhanteva adhimutto hoti [hoti=bhavati]).
  • Neljas vabanemine (catuttha vimokkha) – lõputu ruumi valla (ākāsānañcāyatana) saavutamine.
  • Viies vabanemine (pañcama vimokkha) – lõputu teadvuse valla (viññānañcāyatana) saavutamine.
  • Kuues vabanemine (chaṭṭha vimokkha) – mittemillegi valla (ākiñeaññāyatana) saavutamine.
  • Seitsmes vabanemine (sattama vimokkha) ei-taju-ega-mittetaju valla (neva-saññā-nāsaññāyatana) saavutamine.
  • Kaheksas vabanemine (aṭṭhama vimokkha) – täielikku taju (saññā) ja tunnete (vedanā) lakkamise saavutamine (nirodha-samāpatti).

XI. (54-61) 8 meisterlikkuse alust (aṭṭha abhibhāyatana)

  • Sisemise vormitaju teel väliste vormide piiritletud, ilusa või koledana nägemine.
  • Sisemise vormitaju teel väliste vormide piirituna, ilusa või koledana nägemine.
  • Sisemise vormideta taju teel väliste vormide piiritletud, ilusa või koledana nägemine.
  • Sisemise vormideta taju teel väliste vormide piirituna, ilusa või koledana nägemine.
  • Sisemise vormideta taju teel välise vormi kui sinise, sinise värvi, sinise ilmnemise ja sinise peegelduse nägemine.
  • Sisemise vormideta taju teel välise vormi kui punase, punase värvi, punase ilmnemise ja punase peegelduse nägemine.
  • Sisemise vormideta taju teel välise vormi kui kollase, kollase värvi, kollase ilmnemise ja kollase peegelduse nägemine.
  • Sisemise vormideta taju teel välise vormi kui valge, valge värvi, valge ilmnemise ja valge peegelduse nägemine.

XII. (62-71) 10 kasinat (dasa kasiṇa)


  • Maakasina (paṭhavī kasiṇa)
  • Veekasina (āpo-kasiṇa)
  • Tulekasina (tejo-kasiṇa)
  • Tuulekasina (vāyo-kasiṇa)
  • Sinine kasina (nīla-kasiṇa)
  • Kollane kasina (pīta-kasiṇa)
  • Punane kasina (lohita-kasiṇa)
  • Valge kasina (odāta-kasiṇa)
  • Ruumi kasina (ākāsa-kasiṇa)
  • Teadvuse kasina (viññāṇa-kasiṇa)

XIII. (72-91) 20 taju (saññā)

  • a) Välised objektid:

    • Ebapuhtustaju (asubha-saññā)
    • Valgustaju (āloka-saññā)
    • Toidu ebameeldivustaju (āhāre-paṭikkula-saññā)
    • Kogu maailmast eraldumistaju (sabbaloke-anabhirata-saññā)
    • Mittepüsivustaju (anicca-saññā)
    • Püsituse dukkhataju (anicce-dukkha-saññā)
    • Dukkha minatustaju (dukkhe-anatta-saññā)
    • Loobumistaju (pahāṇa-saññā)
    • Kiretustaju (virāga-saññā)
    • Lakkamistaju (nirodha-saññā)
  • 
b) Mõisted:

    • Mittepüsivustaju (anicca-saññā)
    • Minatustaju (anatta saññā)
    • Surmataju (maraṇa saññā)
    • Toidu ebameeldivustaju (āhāre paṭikkula saññā)
    • Kogu maailmast eraldumistaju (sabbaloke anabhirata saññā)
    • Skeletitaju (aṭṭhika saññā)
    • Ussitava laiba taju (puḷavaka saññā)
    • Lilla-laigulise laiba taju (vinīlaka saññā)
    • Aukliku laiba taju (vicchiddaka saññā)
    • Ülestursunud laiba taju (uddhumātaka saññā)

XIV. (92-101) 6 meelespidamist (cha anussati) ja 4 teadvustamist (cattaro sati).

  • Buddha meelespidamine (buddhānussati)
  • Dhamma meelespidamine (dhammānussati)
  • Sangha meelespidamine (sanghānussati)
  • Kõlbluse meelespidamine (sīlānussati)
  • Helduse meelespidamine (cāgānussati)
  • Deevade meelespidamine (devatānussati)
  • Surma teadvustamine (maraṇasati)
  • Keha teadvustamine (kāyagatāsati)
  • Hingamise teadvustamine (ānāpānassati)
  • Rahulikkuse teadvustamine (upasamānussati)

Abhidhammas toodud keskendumisobjektid ja -meetodid

[muuda lähteteksti]

Abhidhammakorvi (Abhidhammapiṭaka) esimeses raamatus "Dhammagrupid" (Dhammasaṅgaṇi) on analüüsitud enamikku eelmises peatükis loetletud objektidest ja meetodeid nende oskuslike või mitteoskuslike omaduste seisukohast. Teadvusseisundeid käsitlev Dhammasangaṇī II pt “Vormi/mateeria oskuslik vald” (rūpā-vacara-kusalaṁ) loetleb džhaana selgituste all kokku 37 džhaanas keskendumisobjekti, millest 33 esimest on vormide džhaana arendamiseks ja 4 viimast vormideta džhaana arendamiseks, ning milleks on

  1. Kaheksa kasinat (attakasiṇaṁ).
  2. Kaheksa meisterlikkuse alust (abhi­bhāyata­nāni):
    1. Vorm on piiratud (rūpāni parittāni);
    2. Vorm on piiratud, ilus või kole (rūpāni parittāni suvaṇ­ṇa­-dubbaṇ­ṇāni);
    3. Vorm on piiritu (rūpāni appamāṇāni);
    4. Vorm on piiritu, ilus või kole (rūpāni appamāṇāni suvaṇ­ṇa­dubbaṇ­ṇāni);
    5. Vorm on sinine/indigo (rūpāni nīlāni);
    6. Vorm on kollane (rūpāni pītāni);
    7. Vorm on punane (rūpāni lohitakāni);
    8. Vorm on valge (rūpāni odātāni).
  3. Kolm [esimest] vabanemist (tīṇi vimokkhāni)
  4. Neli brahmavihaarat (cattāri brahma­vihāra­jhānāni)
  5. Kümme ebapuhtust (asubha):
    1. ülestursunud laip (uddhumā­ta­ka),
    2. lilla-laiguline laip (vinīlaka),
    3. mädane laip (vipubbaka),
    4. auklik laip (vicchiddaka),
    5. söödud laip (vikkhāyitaka),
    6. tükkideks rebitud laip (vikkhittaka),
    7. tükkideks lõigatud laip (hatavikkhittaka),
    8. veritsev laip (lohitaka),
    9. ussitav laip (puluvaka/puḷavaka),
    10. skelett (aṭṭhika).
  6. Neli vormideta džhaanat (arūpa-jhāna) = neli vabanemist (vimokkha), (vastavad neljandast kuni seitsmenda vabanemisele):[3]

Meditatsiooni roll kannatuste lakkamises ja virgumise saavutamises

[muuda lähteteksti]

Paalikeelses Tipitakas ehk originaalsuttades toodud meele arendamise süsteem kordub suttast suttasse ja on alljärgnev.[4]

  • Buddha poolt antud õige dhamma kuulmine (= õige vaade);
  • Kõlbelise meele väljaarendamine, tajuvõimete ohjamise saavutamine (= õige kõlblus);
  • Buddha poolt õpetatud keskendumisobjektile (nt kasiṇa, sõbralikkus jt) keskendumise teel ühtesuunatuse saavutamine, st takistuste (nīvaraṇa) peatamine ja džhaana (jhāna) saavutamine ning väljaarendamine (= õige keskendumine);
    • järkjärguline džhaanade edasiarendamine, treenimine ja džhaana-saavutustes viibimine (vihāra);
    • rahulikkuse (samatha) ja läbinägemise (vipassanā) koosarendamise teel tulvadest (āsavā) ning köidikutest (saṃyojana) vabanemine;
    • asjade tõelisest olemusest teadmise ja nägemise (yathā-bhūta-ñāṇa-dassanaṁ) saavutamine;
    • olemasolutüdimusse ja kiretusse (nibbidā-virāgo) jõudmine;
    • vabanemisteadmise ja -nägemise (vimutti-ñāṇa-dassanattho) ilmnemine;
    • maistületavasse, täiuslikku mõistmisse (buddhi) jõudmine;
    • virgumise (bodhi) saavutamine ning täiuslikult mõistnud ja lõplikult vabanenud arahandiks saamine;
    • nibaana ehk vaibumise (nibbāna) teostumine.
  1. ↑ Aṅguttaranikāya, Eka Nipāta, Jhānavagga, alates AN 1.378 kuni lõpuni (Ekakanipātapaḷi niṭṭhitā): Pasādakaradhamma Vagga AN 1.378–393, Aparaaccharāsaṅghāta Vagga AN 1.394–574, Kāyagatāsati Vagga AN 1.575–615 ja Amata Vagga AN 1.616–627.
  2. ↑ Mahāsakuludāyi Sutta, MN 77.[1]
  3. ↑ “katame dhammā kusalā? yasmiṃ samaye rūpūpapattiyā maggaṃ bhāveti vivicceva kāmehi … pe … paṭhamaṃ jhānaṃ upasampajja viharati āpokasiṇaṃ … pe … tejokasiṇaṃ … pe … vāyokasiṇaṃ … pe … nīlakasiṇaṃ … pe … pītakasiṇaṃ … pe … lohitakasiṇaṃ … pe … odātakasiṇaṃ, tasmiṃ samaye phasso hoti … pe … avikkhepo hoti … pe … ime dhammā kusalā.” — Aṭṭhakasiṇaṃ soḷasak­khat­tu­kaṃ, 2.1.2.6 (Ds 40/160). Siin mateeria/vormi valla (rūpā-vacara) loetelus esineb kümne kasina asemel kaheksa, kuna kaks viimast - ruumi ja teadvuse kasina - on seotud vormideta keskendumisega (arūpa-jhāna).
  4. ↑ Kimatthiya-sutta AN 11.1, Sāmañ­ña­phala-­sutta DN 2 jpt.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Budistlik_meditatsioon&oldid=6065784"