Julius Tiisväli
Julius Tiisväli (aastani 1936 Julius Tiisfeldt; 5. september 1904 Tallinn – 30. juuni 1942 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast, Vene NFSV) oli eesti kergejõustiklane ja politseiametnik.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
1922. aastal lõpetas Tallinna Reaalkooli, 1926. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonna ja 1927. aastal Politseikooli.[1][2] Kuulus korporatsiooni Fraternitas Estica.[3]
Töö[muuda | muuda lähteteksti]
Töötas politseis Tallinna-Harju prefektuuri konstaablina, komissari abina, Narva linna politseikomissarina, Antsla politseikomissarina, Rapla politseikomissarina, Läänemaa abiprefekti kohusetäitjana. Kuulus Kaitseliidu Kalevi malevkonda. 1933. aastal ülendati lipnikust nooremleitnandiks.
Aastatel 1936–1940 oli Politseikooli komissar ja direktori kohusetäitja.[1]
Sporditegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1923–1931 võitis ta kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel 21 kuld-, 12 hõbe- ja 5 pronksmedalit eri jooksudistantsidel 100 m jooksust 10 000 m jooksuni. Individuaaldistantsidest tuli 5 korda Eesti meistriks 800 meetri jooksus, 3 korda 400 meetri jooksus, ühe korra 200 m, 1500 m ja 5000 m jooksus. 10 korda tuli ta Eesti meistriks Tallinna Kalevi teatemeeskonnas: 4 × 100 meetri (4 korda) ja 4 × 400 meetri (6 korda) teatejooksudes.[4]
1924. aastal võitis ülemaailmsetel üliõpilasmängudel 1500 m jooksus kulla, 5000 m jooksus hõbeda, 800 m ja 3000 m jooksus pronksi ning kuulus hõbeda võitnud 4 × 100 m teatejooksu ja pronksi võitnud 4 × 400 m ja 800 + 400 + 200 + 100 m teatejooksu meeskonda.[2]
19. juunil 1926 võitis Pirital Kloostrimetsas toimunud Eesti esimese orienteerumisvõistluse – üleriigilise Kaitseliidu päeva spordivõistluste raames toimunud 4,9 km pikkuse raja ja 5 kontrollpunktiga orienteerumisjooksu.[1]
Parandas korduvalt Eesti kergejõustikurekordeid jooksudistantsidel.
Isiklikud rekordid:[2]
- 100 meetri jooks – 11,0 (1931)
- 200 meetri jooks – 23,2 (1930)
- 400 meetri jooks – 51,0 (1930)
- 800 meetri jooks – 1.58,7 (1930)
- 1000 meetri jooks – 2.37,6 (1928)
- 1500 meetri jooks – 4.15,2 (1929)
- 5000 meetri jooks – 16.12,0 (1924)
- 10 000 meetri jooks – 35.08,0 (1924)
- tunnijooks – 16 540,4 m (1924)
Oli Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liidu (EKRAVE Liidu) liige, Tallinna Politsei spordiringi ja -liidu juhatuse liige ning Kalevi kergejõustikuosakonna juhatuse liige.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
1936. aastal ta eestistas oma nime. 1941. aastal ta arreteeriti. 30. juunil 1942 lasti ta Venemaal Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris maha.[1][5] 14. jaanuaril 1971 saadeti kriminaalasi J. Tiisvälja süüdistuses Eesti NSV Prokuratuuri poolt Eesti NSV RJK uurimisosakonnale täiendavaks kontrollimiseks. 1971. aasta aprillis Julius Tiisväli rehabiliteeriti.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Vello Viirsalu. Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959–1970. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti Spordi Biograafiline Leksikon. Tiisväli, Julius
- ↑ Korp! Fraternitas Estica. Coetus 1923/1924. vil! Julius Tiisväli
- ↑ ESBL sporditulemused. Julius Tiisväli
- ↑ "Okupatsioonide muuseum. Represseeritud isikute registrid. Küüditamine Eestist Venemaale". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2015. Vaadatud 15. veebruaril 2015.
- ↑ Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti kergejõustiklased
- Eesti politseinikud
- Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased
- Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed
- Tallinna Reaalkooli vilistlased
- Politseikooli vilistlased
- Kaitseliidu Narva maleva liikmed
- Kaitseliidu Harju maleva liikmed
- Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid
- Eesti represseeritud isikud
- Sündinud 1904
- Surnud 1942