Rainer Maria Rilke

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Rainer Maria Rilke, foto 13. septembrist 1900
Rainer Maria Rilke, Emil Orliku joonistus 1917

Rainer Maria Rilke [r'ainer mar'iia r'ilke] (4. detsember 187529. detsember 1926) oli Austria kirjanik.

Elu algus ja õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

René Karl Wilhelm Johann Josef Maria Rilke sündis Prahas Josef Rilke ja Sophie Entzi pojana. Rilke ema kutsus oma poega nimega Sophia ja sundis teda kuni viienda eluaastani kandma tütarlaste riideid – arvatavasti kompenseerides nii oma imikuna surnud tütre kaotust. See fakt jättis sügava jälje Rilke hilisemale loomingule. Samas mõjutas ema oluliselt Rilke teed luule juurde.

Rilke vanemad lahutasid, kui tulevane luuletaja oli üheksa-aastane. Kümneselt saatis isa Rilke sõjaväeakadeemiasse, kus poiss veetis järgmised kuus aastat. Karm sõjaväeline elu puhtalt meeste seltskonnas traumeeris tundlikku poissi väga ning ta jättis kuus aastat hiljem tervise tõttu kooli pooleli. Seejärel õppis ta Linzi ärikoolis, kust visati aasta hiljem välja lubamatu armuafääri tõttu mõni aasta vanema lapsehoidjaga. nüüd olid sõjaväelase ja ärimehekarjäär tema jaoks välistatud. Ta jätkas oma õpinguid hiljem Praha, Müncheni ja Berliini ülikoolides, õppides kirjandust, kunstiajalugu, filosoofiat ning lõpuks õigusteadust.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Rilke luuletajadebüüt toimus 1894. aastal, "Leben und Lieder" oli kirjutatud traditsioonilises Heinrich Heine stiilis. Noore Rilke peamiseks mõjutajaks ja suureks armastuseks oli sel ajal Rilkest vanem ja abielus vene päritolu intellektuaal Lou Andreas-Salomé, kes omakorda oli olnud Nietzsche õpilane. Ka pärast nende suhte purunemist jäi see naine tema tähtsaimaks sõbraks ja nõuandjaks.

Rilke abiellus 1901. aastal kujur Clara Westhoffiga (18781954). Kooselu kestis napilt aasta; sündis tütar Ruth. Pärast Clarast lahkuminekut kolis Rilke Pariisi, kus töötas raamatu kallal Auguste Rodinist. Pariisi-aastad (19031906) olid Rilke loomingu seisukohast ühed olulisemad, just sel ajal kujunes lõplikult välja Rilke lüürilise luule stiil. Sellest hoolimata oli luuletajal hirmutavas suurlinnas esialgu raske, saadud kogemusi kasutas ta hiljem oma ainsas romaanis "Malte Laurids Brigge ülestähendused".

Rilke suhteline noorus ning kuulsus tegid tast eeskuju paljudele tolle aja teistele noortele luuletajatele. Aastatel 1903–1908 oli Rilke kirjavahetuses noore ja algaja Saksa luuletaja Franz Xaver Kappusega, kes pärast Rilke surma 1929 avaldas selle kirjavahetuse pealkirja all "Kirjad noorele luuletajale" (Briefe an einen jungen Dichter).

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Malte Laurids Brigge ülestähendused". Tõlkinud ja järelsõna: Tiiu Relve. LR 1989, nr 32–35
  • "Kirjad noorele luuletajale; Luuletusi". Tõlkinud Tiiu Relve ja Ain Prosa. LR 1995, nr 13
  • Rilke kirjavahetus Marina Tsvetajeva ja Boriss Pasternakiga. Tõlkinud ja eessõna: Mari TarvasAkadeemia 1995, nr 2, 3 ja 4
  • "Duineser Elegien: zweisprachige Ausgabe = Duino eleegiad: kakskeelne väljaanne". Tõlkinud, järelsõna ja kommentaarid: Mati Sirkel. Vagabund, Tallinn 2005
  • "Armastusest" (noorpõlve lühiproosat, armastuslood aastatest 1894–1901). Tõlkinud ja järelsõna: Tiiu Relve. LR 2007, nr 23/24

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]