Mine sisu juurde

Svetlana Allilujeva

Allikas: Vikipeedia
Svetlana Allilujeva
Svetlana Allilujeva (1970)
Sünninimi Светлана Иосифовна Аллилуева
სვეტლანა ალილუევა
Sünniaeg 28. veebruar 1926
Moskva, Vene NFSV, Nõukogude Liit
Surmaaeg 22. november 2011 (85-aastaselt)
Richlandi Keskus, Wisconsin, Ameerika Ühendriigid
Kodakondsus Nõukogude Liit
Ameerika Ühendriigid
Suurbritannia
Elukutse memuaarist, filoloog, tõlkija, Filoloogia kandidaat
Abikaasa Grigori Morozov (1944-1947)
Juri Zhdanov (1949-1952)
Ivan Svanidze (1962-1963)
William Wesley Peters (1970-1973)
Lapsed 3
Autogramm
Svetlana koos oma isa Jossif Staliniga (1935)

Svetlana Jossifovna Allilujeva (vene keeles Светлана Иосифовна Аллилуева, gruusia keeles სვეტლანა ალილუევა, sünninimi Svetlana Stalina, hilisem kodanikunimi Lana Peters; 28. veebruar 1926 Moskva22. november 2011 Richland Center, Wisconsin, Ameerika Ühendriigid) oli gruusia-vene päritolu kirjanik, Nõukogude Liidu juhi Jossif Stalini ja tema teise naise Nadežda Allilujeva noorim laps ja ainus tütar.

Nagu teistegi tippkommunistide lapsi, kasvatasid ka Svetat lapsehoidjad ja ta nägi oma vanemaid harva. Vanemate abielu ei olnud õnnelik ja isa tarvitas sageli ema suhtes vägivalda, sealhulgas võõraste nähes. Ema suri 1932 ja surma ametlikuks põhjuseks märgiti pimesoolepõletik, aga hiljem ilmnes, et ema tappis enese.

16-aastane Svetlana armus 1942. aastal 38-aastasesse filmitegijasse (peamiselt stsenaristi) Aleksei Kaplerisse. Stalin laskis Kapleri järgmisel aastal Suurbritannia spioonina vahistada ja ta saadeti 5 aastaks asumisele Vorkutasse põhjapolaarjoone lähedal.

Kui Svetlana oli 17-aastane, asus ta õppima Moskva ülikooli. Stalini käsul õppis ta ajalugu ja politoloogiat, kuigi ta ise tahtis õppida hoopis filoloogiat. Lapsest saadik oli ta õppinud nelja keelt, lisaks vene keelele saksa, prantsuse ja inglise keelt, ning valdas neid kõiki vabalt. Hiljem töötas ta tõlgina.

Juba esimesel kursusel sai Svetlana abieluettepaneku kaastudengilt Grigori Morozovilt. Stalin lubas neil vastumeelselt abielluda, kuid tegi selgeks, et ei kohtu iialgi väimehega. 1945 sündis neil poeg Jossif. Abielu lahutati 1947, kuid nad jäid aastakümneteks headeks sõpradeks.

Svetlana teise abielu organiseeris Stalin. Teine abikaasa oli Andrei Ždanovi poeg, keemiaprofessor ja pärastine Rostovi ülikooli rektor Juri Ždanov. Nad abiellusid 1948. 1950 sündis neil tütar Jekaterina. 1952 abielu lahutati.

1963 tutvus Allilujeva India kommunistliku poliitiku Brajesh Singhiga, kui see Moskvas bronhiiti ravis. Nad elasid koos Sotšis, kuigi nad ei abiellunud. Singh suri 1966. Allilujeva viis tema tuha Indiasse Allahabadi lähedal olevasse Kalakankarisse, et see Gangesesse puistata. Ta jäi 8 kuuks Indiasse elama.

6. märtsil 1967 palus Allilujeva New Delhis asuvast USA saatkonnast poliitilist varjupaika. Ta sõitis USA-sse, jättes oma lapsed NSV Liitu maha. USA-s andis ta pressikonverentsi, milles mõistis hukka nõukogude võimu.

Leonid Brežnev kasutas Allilujeva Läände põgenemist ettekäändena selleks, et vabastada ametist NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimees Vladimir Semitšastnõi ja määrata tema asemel sellele ametikohale Juri Andropov.

1970 abiellus Allilujeva arhitekti ja inseneri William Wesley Petersiga (1912–1991). Neil sündis tütar Olga. Abielu lahutati 1972. aastal.

Väidetavalt polnud Allilujeva välismaal kunagi õnnelik. Indias oli ta lahti öelnud ateismist. Pärast budismi astus ta kreekakatoliku usku, seejärel hakkas katoliiklaseks. Ta oli seotud ka müstitsismiga.

1984 tuli Allilujeva tagasi NSV Liitu ja taastas NSV Liidu kodakondsuse, kuid ei loobunud USA omast. Ka Olgale anti NSV Liidu kodakondsus. Nad asusid elama Tbilisisse. Kuid 1986 läks ta taas USA-sse, tuues põhjuseks sugulaste halva suhtumise.

Svetlana Allilujeva avaldas mitu mälestusteraamatut, temast on tehtud dokumentaalfilme.

Teosed eesti keeles

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]