Tallinna Töölisteater

Allikas: Vikipeedia
"Väiketeater" suunab siia. Moskva teatri kohta vaata Väike Teater.

Tallinna Töölisteater (aastal 1941 Väiketeater) oli aastatel 19261944 Tallinnas tegutsenud teater.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Teater asutati aastal 1926. Selle ideelise ja kunstilise suuna sõnastajateks olid Priit Põldroos ja Hugo Reiman:

Töölisteater peab oma kunstilises tegevuses eitama pessimismi, passiivsust, anarhiat, skeptitsismi, staatikat, müstikat ja individualismi. Teater peab olema optimismi, aktiivsuse, revolutsioonilisuse, organisatsiooni, enese maksmapaneku, positivismi ja kollektivismi kehastuseks.[1]

Teatri ülesandeks oli tööliste elu ja klassivõitluse kujutamine, kuid teater polnud parteistunud. Algul telliti lavastusi Draamastuudio teatrilt, kuid 1929. aastal sõlmiti lepingud kutseliste näitlejatega. Lavastajatena tegutsesid Priit Põldroos, Hilda Gleser (suri 1932) ja Andres Särev. Kunstiline kujundaja oli Herbert Tamm. 1930. aastal kolis teater Estonia endisesse majja.

Tallinna Töölisteater andis nädalas keskmiselt kaheksa etendust. Uue teatrihoone ehitamiseks omandas teater Maakri tänaval suure ehituskrundi, kuhu alustati 1939/1940. aastal uue hoone projekteerimist. Praegu kõrgub seal Radissoni hotell.[1]

Aastal 1941 panid Eesti NSV võimud teatrile nimeks Väiketeater. 1944. aasta sügisel sai teatrist Eesti NSV Riiklik Noorsooteater.

Lavastusi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tuulte pöörises (1929), August Kitzberg. Lavastajad Gleser ja Põldroos. Aegunud kohti kärbiti ning mõned kirjeldatud sündmused esitati massistseenidena. Kriitika reageeris ühiskondlik-poliitiliste rõhkude esiletoomisele vastuoluliselt.
  • Möirga, Hiina! (1932), Tretjakov. Lavastas Särev. Dokumentaaldraama, mille teksti täiendati päevauudistega Hiinast.
  • Kosjasõit (1932), August Kitzberg. Lavastas Põldroos. Rekvisiidid olid kas olustikuliselt ehtsad või teatraalselt grotesksed ning tegevuskohti markeeriti fotoprojektsioonidega. Pani aluse sünteetilisele lavastusstiilile, st sõna, liikumine ja muusika moodustasid ühtse terviku.
  • Lõhutud kruus (1932), Heinrich von Kleist. Lavastas Põldroos. Ühendas rahvaliku ja olustikulise temaatika ning mängulise ja operetliku laadi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Kahe kümnendi teater – Tallinna Töölisteater". Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Kasutatud 5. aprillil 2013.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]