Raudteetransport Eestis
Raudteetranspordisüsteem Eestis on umbes 1200 km pikkune ja raudteeliinidest 900 km on avalikuks kasutamiseks. Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Eesti Raudteeinspektsioon.
Avaliku raudtee sirge teeosa rööpmelaius rööpapeade sisemiste servade vahel on Eestis 1520 mm. Seega on Eesti raudtee laiarööpmeline ning sama lai kui Venemaal, Valgevenes, Lätis ja Leedus. 1520 mm rööpmevahe on lisaks sobiv Soome 1524 mm rööpmevahega. Vahel on ka Eestis määratletud rööpmelaiust kui 1524 mm. Vabariigi Valitsuse otsusega võib kasutusele võtta ka muu rööpmelaiusega avalikuks kasutamiseks määratud raudteid. Olemasolevatel teedel on kuni nende rekonstrueerimiseni rööpmelaiusele 1520 mm lubatud rööpmelaius 1524 mm[1].
Raudteed kasutatakse tänapäeval Eestis peamiselt kaubavedudeks, kuid ka reisijateveoks. Reisijatevedu on kõige sagedam Tallinna lähedal.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Laiarööpmelise raudtee areng [muuda]
Esimene laiarööpmeline raudtee Eestis avati liikluseks 5. novembril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gattšina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gattšinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus Venemaa keisririigi, Nikolai raudteega (Николаевская железная дорога).
Balti raudtee veermiku teenindamiseks ehitati Tallinnasse Balti Raudtee Peatehased ja vagunite valmistamiseks Dvigateli vagunitehas. Tapa-Tartu raudtee valmis 1876. aastal, Tartu-Valga raudteeliin 1887 ja Valga-Võru-Pihkva raudtee 1889. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati 1880. aastal Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool. 1898. aastal valmis ka Pihkva-Bologoje raudteeliin, mis ühendas Eesti Venemaa sisekubermangudega (läbi Valga). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas Tallinna sadam Venemaa Keisririigi sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha.
1927 rajati otseühenduseks Petseriga Tartu–Petseri raudtee. Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi Irboska raudteepiiripunkti. 2011 valmis Koidula raudteepiirijaam.
Pikemalt artiklis Balti raudtee
Kitsarööpmelise raudtee areng [muuda]
Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal. Piirkondlikke kitsarööpmelisi raudteid arendasid majanduslikult enamarenenud Liivimaa kubermangus Esimene Juurdeeveoraudteede Selts (Esimene Vene Juurdeveo-Raudtee Selts) ja 1898. aastal asutatud Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts.
- Pikemalt artiklis Kitsarööpmeline raudtee Eestis
Eestis ehitatud raudteed [muuda]
| Eestis ehitatud raudteed.[2] | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Aasta | Raudtee nimetus | Rööpmelaius avamisel | Pikkus km | Märkused | |||
| 1896 | Pärnu–Mõisaküla–Viljandi | kitsarööpmeline | 94,6 | vt. Valga–Ruhja–Pärnu raudtee koos Mõisaküla-Viljandi haruteega | |||
| 1870 | Paldiski-Tallinn-Narva-Vene piir (Balti raudtee) | laiarööpmeline | 269 | vt. Tallinna–Keila raudtee, Keila–Paldiski raudtee ja Tallinna–Narva_raudtee. | |||
| 1876 | Tapa–Tartu | laiarööpmeline | 112 | ||||
| 1889 | Pihkva–Riia raudtee: Tartu–Valga raudteeharu Valga–Petseri raudtee lõik |
laiarööpmeline | 208 | Osa Peterburi–Varssavi raudteest Pihkvas hargnenud Pihkva–Riia raudteest Valga ja Tartu vahel, mis ühendas läbi Tapa–Tartu raudtee Põhja-Eesti, Eestimaa kubermanguga ja Valga ja Petseri vahel, mis ühendas Liivimaa kubermangu Pihkva kubermangu, Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega |
|||
| 1901 | Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse) | kitsarööpmeline | 153,6 | Asendati aastatel 1971–1973 laiarööpmelise raudteega | |||
| 1902 | Läti piir-Koikküla-Mõniste-Läti piir | kitsarööpmeline | 33,9 | Osa Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteest | |||
| 1906 | Keila–Haapsalu | laiarööpmeline | 85 | ||||
| 1913 | Liiva–Vääna | kitsarööpmeline | 22 | Raudtee eksisteeris 1913–1962, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel (Liiva–Nõmme-Väikse raudtee) kuni 1971. | |||
| 1918 | Paide–Tamsalu | kitsarööpmeline | 48 | ||||
| 1923 | Valga–Koikküla | kitsarööpmeline | 15 | ||||
| 1923 | Riisselja–Orajõe | kitsarööpmeline | 44 | 1930.aastal pikendati (5,6 km) Iklani | |||
| 1926 | Sonda–Mustvee | kitsarööpmeline | 63 | ||||
| 1928 | Lelle–Papiniidu (haruga Viluverest Vana-Vändrasse) | kitsarööpmeline | 82 | Oli osaks Lelle-Pärnu raudteeliinist. Teel oli kokku 46 silda, millest suurimad oli 127m pikkune Sindi raudtbetoonsild, 32m pikkune terassild. | |||
| 1931 | Rapla–Virtsu | kitsarööpmeline | 96 | Raudtee oli kasutusel 1931–1968. Raikkülani (Raikülani) käisid rongid 1971. aastani, et teenindada seal asunud Nõukogude Liidu sõjaväebaasi. | |||
| 1931 | Tartu–Petseri | laiarööpmeline | 88 | ||||
| 1981 | Pärnu-Mõisaküla raudtee | laiarööpmeline | 50 | Raudtee oli osa Tallinn-Pärnu-Riia raudteeliinist. Pärnu-Mõisaküla raudteelõik oli kasutusel 1981-2000. | |||
Raudtee elektrifitseerimine [muuda]
Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele Tallinna–Pääsküla raudteeliin elektrifitseerimiseks 34 miljonit Eesti marka, hiljem summat täiendati. 1922-1923 ehitati Sooniste, hilisema Turba raudteejaama lähedale Ellamaa elektrijaam, mis hakkas elektriga varustama Tallinn-Haapsalu liini raudteeobjekte, Tallinna–Pääsküla raudteeliini elektriraudteed ja hiljem ka Nõmmet Tallinna lähedal 35 kV vahelduvpingega.
| Aeg | Sündmus | Elektrifitseeritud raudteelõigu pikkus |
|---|---|---|
| 19. august 1924 | Tallinn-Pääsküla raudteelõigul valminud kontaktvõrk pingestati alalispingele 1200 V ja teedeminister Karl Karki osavõtul toimus esimene täispikk proovisõit mootorvaguniga M1. | 11 km |
| 1939/1940 | alustati elavhõbealalditega veoalajaama rajamist Järvele | |
| 1942-1944 | kontaktvõrk demonteeriti | -11 km |
| 11. august 1946 | esimene elektrirongi proovisõit taastatud Tallinna–Pääsküla raudteeliinil, mille kontaktliin oli lülitatud alalispingele 1100 V | 11 km |
| 19. juuli 1958 | avati Pääsküla-Keila elektrifitseeritud raudteelõik | 15,7 km |
| 30. detsember 1958 | Tallinnast Balti jaamast väljus rong Kloogale, et avada Keila-Klooga elektrifitseeritud raudteelõik. Lõiku toideti Keilas paiknenud ajutisest rändalajaamast. | 9 km |
| 17. juuni 1960 | avati uue raudteena ehitatud ja elektrifitseeritud Klooga – Klooga-Ranna raudteelõik | 3 km |
| 4. november 1961 | avati Klooga-Paldiski elektrifitseeritud raudteelõik | 11,8 km |
| 15. juuli 1965 | avati Keila-Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik | 10,6 km |
| 31. detsember 1967 | Keilas pingestati uus statsionaarne veoalajaam | |
| 30. jaanuar 1974 | algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil Tallinn-Kehra. Valminud lõiku toideti uuest Raasikul paiknevast veoalajaamast. | 39 km |
| 3. august 1978 | avati Kehra-Aegviidu elektrifitseeritud raudteelõik | 17 km |
| 4. september 1981 | avati Vasalemma-Riisipere elektrifitseeritud raudteelõik | 14 km |
Kontaktvõrgu piiratud ulatuse tõttu kasutatakse seniajani elektervedu üksnes Tallinna ümbruse reisirongiliikluses. Kontaktvõrk töötab Eestis (ka Lätis ja Peterburi ümbruses) alalispingega 3,3 kV. Eesti Raudtee Elektrivõrkudel on kolm veoalajaama – Tallinnas Järvel, Keilas ja Raasikul.[3]
Raudtee Eesti Vabariigis [muuda]
15. novembril 1918 teatas teedeminister Ferdinand Peterson ringkirjalise telegrammiga, et Eesti riigiraudteede ülemaks on määratud insener Karl Ipsberg. Seda loeti Raudteevalitsuse tegevuse alguseks. 1923. aastal omandas riik ostu teel 262 kilomeetrit Esimese Juurdeveo Seltsi kitsarööpmelist raudteed. 21. aprillil 1938 nimetati Raudteevalitsus Raudteede Talituseks.
1. aprillil 1939 oli Eestis 1231,9 km laiarööpmelisi raudteid 103 veduri ja 351 reisi- ja 3558 kaubavaguniga ning 909,3 km kitsarööpmelisi raudteid 172 reisi- ja 2075 kaubavaguniga.
Raudtee Eesti NSV-s [muuda]
1940. aastal, kui Eesti raudtee lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest
- 772 km laiarööpmelist ja
- 675 km kitsarööpmelist raudteed.
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ RAUDTEE TEHNOKASUTUSEESKIRI, Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrus nr 39
- ↑ Eesti : Eesti entsüklopeedia andmeil. III osa. Majandus. (toimetanud ja redigeerinud Karl Inno, Felix Oinas). Geislingen/St. : ERS : EÜkS, 1949. Lk. 128-129
- ↑ Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll, 4. juuni 2003. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava (2003–2017)
