Stadler FLIRT

Allikas: Vikipeedia
Stadler FLIRT Saksamaal
Stadler FLIRT Keila jaamas

Stadler FLIRT (saksa keeles flinker leichter innovativer Regional-Triebzug, inglise keeles Fast Light Innovative Regional Train 'kiire kerge uuenduslik regionaalrong') on elektri- või diiselrong, mida toodab Šveitsi ettevõte Stadler Rail AG.

FLIRT arendati välja Šveitsi raudteede jaoks, esimesed rongid valmisid 2004. aastal. Tegemist on mootorvagunitega rongikoosseisuga (inglise k Electric Multiple Unit). FLIRTi on saatnud suur edu ja 2013. aasta juuliks oli müüdud juba 910 rongi[1]. FLIRTe on lisaks Šveitsile ostnud Eesti, Alžeeria, Austria, Hollandi, Itaalia, Norra, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Serbia, Soome, Tšehhi, Ungari ja Valgevene raudtee-ettevõtted[2][3].

Tehnilised näitajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stadler FLIRTil on kahe- kuni kuueteljeliste mootorvagunitega rongikoosseisud. Maksimaalkiirus jääb eri mudelitel vahemikku 120–200 km/h. Enamiku mudelite maksimaalkiirus on 160 km/h.

Esimesed laiarööpmelised mudelid Soomes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed laiarööpmelised FLIRTid ostis Helsingi lähiliiklust korraldav Pääkaupunkiseudun Junakalusto Oy, seni olid kõik FLIRTid toodetud standardrööpmelisele raudteele.[2]

Stadler FLIRT rongid Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektriraudtee (uue nimega Eesti Liinirongid AS) on tellinud 18 elektri- ja 20 diiseltoitega FLIRTi[4]. Esimene elektrirong saabus Eestisse 17. novembril 2012, liinile läks see pärast testperioodi 1. juulil 2013[4]. 26. juuliks võeti kõik vanad elektrirongid käigust ja asendati Stadler FLIRT elektrirongidega.

Esimesed diisel-elektrilised mudelid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene uus FLIRT diiselrong hakkas reisijaid teenindama 2014. aasta algusest. 2014. aasta jaanipäevaks olid kõik 38 uut rongi Eestisse saabunud[5]. Eestis kasutusse võetud diiselrongid olid esimesed diiseltoitel FLIRTi mudelid, kõik varasemad said elektrienergiat otse kontaktvõrgust.

Õnnetused ja intsidendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

27. juulil 2013 jäi Saue jaamas vähemalt 1500 inimest Kloogaranna festivali erirongi 40 minutiks kinni[6]. Rong jäi seisma, kuna selle pardaarvuti tuvastas ülekoormuse.

11. augustil 2013 süttis Pääsküla jaamas rongi katusel olev aku. Päästjad said leegid kiirelt kontrolli alla ning õnnetuses kannatanuid ei olnud[7]. Hiljem selgus, et intsident oli seotud vaid selle konkreetse akuga.

16. aprillil 2014 juhtus alles novembris 2013 käiku lastud diiselrongiga Raasiku raudteeülesõidul õnnetus, kui veoauto sõitis koosseisule sisse[8]. Surma sai veoautojuht ja üks rongireisja. See oli esimene rongiõnnetus taasiseseisvunud Eestis, kus rongireisja hukkus. Üheks õnnetuse põhjuseks loeti Raasiku ülesõidu vanu foore, mille hoiatavaid tulesid polnud tihtipeale näha. Raasiku ülesõidul on seetõttu juhtunud ka varem mitmeid õnnetusi. Augustiks 2014 lubati Raasiku ülesõidu foor asendada uuega ning lisada ülesõidule ka tõkkepuu. Kannatada saanud koosseis naaseb liinile 2015. aastal, kui kaks viga saanud vagunit on uutega asendatud.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]