Veoalajaam

Allikas: Vikipeedia

Veoalajaam on alajaam, mis varustab elektrisõidukeid (tramme, trollibusse, metroo- või raudteeronge) kontaktvõrgu kaudu elektrivooluga.

Elektrisõidukeid ei toideta üldisest elektrivõrgust eelkõige seetõttu, et neile on vajalik teistsugune pinge. Madalamat pinget (550–750 V) kasutatakse reeglina linnatranspordis, kõrgemat (näiteks 3 kV, 15 kV) raudteel. Veoalajaamad võivad varustada sõidukeid nii alalisvooluga (sel juhul on alajaamas lisaks transformaatorile ja muudele seadistele ka alaldi) kui ka vahelduvvooluga. Alalisvoolu tarbivad esmajoones linnatranspordivahendid: trammid, trollid, metroo- ja linnalähirongid. Raudteedel kasutatakse nii vahelduvvoolu (sagedusega 50 Hz, 60 Hz, või ülimadala sagedusega 16 2/3Hz) kui ka alalisvoolu (Itaalias, Hispaanias, Poolas, Tšehhi vabariigis, Belgias, Slovakkias, Serbias, Horvaatias, Sloveenias, Venemaal, Ukrainas, Eestis ja Lätis). Ülimadala sagedusega vahelduvvoolu 16 2/3Hz kasutatakse Saksamaa, Austria, Šveitsi, Taani, Norra ja Rootsi raudteedel.

Üks veoalajaam võib elektriga varustada nii tramme kui ka trolle, samuti võib veoalajaam toita ka muid elektrisüsteeme. Vähegi suuremal transpordisüsteemil on veoalajaamu mitu. See võimaldab jagada kontaktvõrgu üksteisest sõltumatuteks lõikudeks ja tagada toite ühe alajaama rikke korral. Ka vähendab mitme alajaama kasutamine nende kaugust toidetavatest liinilõikudest ja ühtlasi ühe veoalajaama poolt toidetava liinilõigu pikkust. See oluline, kuna kontaktvõrgus on suhteliselt madala pinge tõttu suur voolutugevus. Liiga pikkade liinilõikude korral tekiks kontaktvõrgus suur pingelangus ja energiakadu.

Veoalajaamad Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on kaks eri pingega töötavat avalikku elektertranspordisüsteemi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=18572&save=1 Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll, 4. juuni 2003. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava (2003–2017)