Balti jaam

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna raudteejaamast; samanimeliste raudteejaamade kohta vaata lehekülge Balti jaam (täpsustus).

Balti jaama tänane peahoone koos hotelli Go Hotel Shnelli vaatega Toompuiesteelt. Paremal pool on jalakäijate tunnel.
Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt
Vaade Balti jaamale põhjast, Kopli tänava poolt (2009)

Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres. Jaam piirneb Tallinna vanalinnaga ja asub aadressil Toompuiestee 37.

Jaamast väljuvate rongide esimesed peatused eri suundades on Lilleküla, Kitseküla ja Tallinn-Väike. Algselt oli tegu läbisõidujaamaga, tänapäeval on Balti jaam tupikjaam.

Jaamas asub 12 raudteeharu.

Balti jaam on nii linnalähi- kui kaugrongide lõppjaam.[1] Samas asuvad linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatus.[2]

Go Hotel Shnelli ja Eesti Raudtee peahoone vahel asub 1953. aastal Kolomna tehases ehitatud auruvedur L-2317.[3]

Jaamast vanalinna pääseb Toompuiestee alt jalakäijate tunneli kaudu. 2005. aastal avati üle Toompuiestee ja Nunne tänava ristmiku fooriga jalakäijate ülekäik[4].

Balti jaama kinnistu, millel asuvad jaamahoone, Go Hotel Shnelli ja lähirongide paviljon, omanik on Go Groupi tütarfirma OÜ RealWay.[5]

Jaamahoone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaamahoone on kahekorruseline. Esimesel korrusel on elektroonsed infotablood ja kassad koos piletimüügiautomaatidega, toidupood ja postkontor.[6] Teisel korrusel on restoran Travel, meremiiniga kaminasaal ja Shnelli Day Spa & Salon.[7] Jaamahoones on WiFi leviala.

Perroonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaade Balti jaamale läänest, perroonide lõpust. Esiplaanil on 2005 ehitatud hotell Go Hotel Shnelli.

Balti jaamas on kuus perrooni:[8]

  • 9. ja 8. tee vaheline perroon – 150 m
  • 8. ja 7. tee vaheline perroon – 85 m
  • 7. ja 6. tee vaheline perroon – 150 m
  • 6. ja 1. tee vaheline perroon – 150 m
  • 1. ja 4. tee vaheline perroon – 510 m
  • 4. ja 5. tee vaheline perroon – 380 m

Raudteeliiklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektrirong Stadler FLIRT EMU Balti jaamas

Balti jaam kuulub Tallinna raudteesõlme koosseisu. Alates 1. jaanuarist 2014. a lõpetas Edelaraudtee AS tegevuse Eesti-sisestel raudteeliinidel ning kõiki siseriiklikke raudteeliine hakkas teenindama – nii elektri- kui ka diiselrongidega – Elron (endine Elektriraudtee AS).

Balti jaamast väljuvad rongid Eesti-sisestel ja rahvusvahelistel liinidel:

Rahvusvahelised raudteeliinid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Go Rail[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siseriiklikud raudteeliinid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elron[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läänesuund[muuda | redigeeri lähteteksti]
Edelasuund[muuda | redigeeri lähteteksti]
  • Tallinna – Rapla raudteeliin.
  • Tallinna – Rapla – Türi raudteeliin.
  • Tallinna – Rapla – Viljandi/Pärnu raudteeliin. Alates 1. jaanuar 2014. a on võimalik Tallinnast sõita Pärnusse istudes Tallinna – Rapla – Viljandi/Pärnu rongilt Lelles ümber Lelle – Pärnu rongile.
  • Tallinna – Rapla – Viljandi raudteekiirliin.
Idasuund[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päevas väljub Balti jaamast umbes 140 reisirongi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algne Balti jaama vaksalihoone

Balti jaam ehitati 1870 valminud Balti raudtee (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliini) peajaamaks. Jaam avati 24. oktoobril (uue kalendri järgi 5. novembril) 1870. Siia suundus Paldiskist alanud raudteeliin, mis jätkus Peterburi poole uue raudteeliinina.[18]

1923 alustati Tallinn-Pääsküla raudteeliini elektrifitseerimist. Elektriraudtee avati liiklemiseks 21. septembril 1924.[19]

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal ründas hoonet paarikümnemeheline lööksalk, mida juhtis Jakob Vakker. Vallutamise käigus tapeti seal olnud politseinikud ja teedeminister Karl Kark. Balti jaama tagasivallutamises osalesid 10. rügemendi allohvitseride õppekomando mehed.[20] Tagasivallutamise käigus hukkus tagasivallutamist juhtinud kolonelleitnant Hermann Rossländer.

1928 ehitati jaama lähirongide platvorm ja Tallinn–Nõmme liinile pandi teine rööpmepaar.[19]

1930. aastatel kolis kaubajaam Balti jaamast Koplisse. Vana lammutatud kaubajaama asemele ehitati reisivagunitele reservteed.[21]

1941. aasta suvel süütasid taganevad NKVD-lased insener Jegorovi eestvõttel hoone. Politruk Žuganov juhtis samal ajal Balti jaama telefonikeskjaama hävitamist. Jaama postkontorihoone süüdati kõige viimasena.[22]

Rongiliiklus Tallinn-Nõmme liinil taastati 23. septembril 1944, mõni päev hiljem sõitsid rongid ka Keilani. Tallinn–Pääsküla elektriraudteeliini korrastamine lõppes 1946.[23]

1945 taastati jaamahoone osaliselt.[24]

1962 valmis lähirongide reisijate ootepaviljon.[2] 1967. aasta oktoobris avati täielikult rekonstrueeritud jaamahoone.[25]

Nimed läbi aegade[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läbi aegade on Balti jaam kandnud mitut nime: Tallinn-Balti vaksal, Balti peajaam, Balti vaksal.

Balti jaama piirkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Balti jaamast on kujunenud Põhja-Tallinna linnaosa keskus, millest tulevikus peaks saama Tallinna ühistranspordi terminal.[26]

Balti jaama piirkond (ligi 9,3 hektarit) hõlmab Toompuiestee, Tehnika, Rohu, Telliskivi, Kopli ja Suurtüki tänava ning Põhja puiestee ja Rannamäe tee vahelise ala. Piirkonnast põhja pool asub Kalamaja elamuala, loode ja lääne suunale jäävad Pelgulinn ja Kopli kaubajaam. Lõunas asub Kelmiküla. Kagu ja ida suunal paikneb roheline vöönd. Toompuiestee äärde jääb Toompark koos Snelli tiigiga. Rannamäe tee ääres on Tornide väljak ja Suurtüki tänava ääres Rannavärava mägi.

Maa-alal asuvad raudteeinfrastruktuuri rajatised. Suurim neist oli Balti Raudtee Peatehas (rajatud 1871), mis asus Balti jaama vastas. Tehases asus depoo 12 vedurile, laod ja töökojad Telliskivi tänaval. Suurem osa nendest ehitistest on lammutatud. Kopli tänava äärsetes hoonetes asub nüüd Balti Jaama turg. Aastatel 18731874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus nüüd asub vaguniremonditsehh.[27]

Aadressil Tehnika 18 asub "raudteekool" (Tallinna Transpordikool).

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaamahoone sisevaade aastal 2009

Jaamahoone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Silt jaamahoone seinal (2007)

Algselt kavandati jaamahoone Lillekülla, kuid linnavalitsuse nõudel toodi see kesklinnale ja sadamale lähemale Schnelli koplisse. Balti raudteel oli Balti jaam ainus I klassi jaam.[2]

Jaamahoone avati küll 1870. aastal (arhitekt Rudolf von Knüpffer), kuid ehitustööd lõppesid alles 1871.[28]

1941. aastal pani taganev Punaarmee jaamahoone põlema, ent see taastati 1945. aastal osaliselt. Aastail 1960–1966 ehitati jaamahoone täielikult ümber.

Balti jaama kahekorruseline paekivihoone (kuni 1960. aastateni) oli sümmeetrilise fassaadiga. Üldilme andsid seinapinda liigendavad risaliidid, nurgaliseenid ja suured kaaraknad. Samas stiilis on ehitatud Tallinn-Väike jaamahoone.[29]

Sisenedes jaama peasissepääsust (kesklinna poolt), jõuti vestibüüli, kus asusid piletikassad (iga klass eraldi) ja pagasiruum. Paremasse tiiba jäi I ja II klassi reisijate ootesaal, restoran ja daamide ruum. Vasakul oli ootesaal III klassile. Mõlemast tiivast pääses otse perroonile.

Teisel korrusel paiknesid jaamaülema korter, kontorid ja Balti Raudtee Seltsi juhatuse ruumid.[28]

Hoone ümberehitamisel (1960–1967) muudeti selle välisilmet tundmatuseni: aknad ehitati suuremaks, dekoor kadus ja katus muudeti lamedaks.[29] Esimesele korrusele ehitati kaks ootesaali, piletikassad, posti- ja muud ametiruumid. Teisel korrusel asusid restoran, puhkeruumid emadele lastega ja transiitreisijatele.[30] Peasissepääsu ees ja ootepaviljoni perroonide pool on varikatus.[2]

2004. aastal toimus jaamahoones põhjalik ümberehitus. Toompuiesteelt perroonile tulid otseuksed. Piletikassad koondusid ühte kohta. Hoone otsa (vana taksopeatuse ja parkla kohale) ehitati kahetärnihotell, mis on ühendatud tunneli ja kolmanda korruse klaasgaleriiga.[31] Ümberehituse projekti koostas OÜ Arhitektid Muru & Pere ning sisekujunduse autoriks oli Taisi Kadarik.[32]

23. novembril 2013 avati jaamahoones Selveri kauplus.[33]

Linnalähedaste rongide reisijate ootepaviljon[muuda | redigeeri lähteteksti]

1962. aastal valmis avar, ülalt kaarakendega valgustatud linnalähedaste rongide reisijate paviljon. Saalis olid istekohad ja piletikassa boksid (20×20 meetrit).[2] Nüüd kasutakse kolmekorruselist hoonet kogupindalaga 1254 m² müügisaalina. Esimesele korrusele jäävad turg ja Olympic Casino ning teisele tööstuskaupade letid. Keldrikorrusel paiknevad külmkambrid, laod, mänguautomaadid ja WC-d.[25]

Paviljoni ja peahoonet ühendab ühekorruseline osa.[2] 1997. aastal võeti lähirongide paviljon arhitektuurimälestisena kaitse alla.[34]

Mälestusmärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestustahvel kolonelleitnant Hermann Rossländerile ja teedeminister Karl Kargule.
Auruvedur L-2317

Peahoone seinal on mälestustahvel 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kolonelleitnandile Hermann Rossländerile ja teedeministrile Karl Kargule.

Balti jaama vastas üle Toompuiestee asus 1974. aastal püstitatud monument 1. detsembri riigipöördekatses osalenuile. See monument viidi ära 1990. aastate algul[35]. Aastatel 18881920 asus seal raudteelaste rajatud õigeusu kabel (Balti jaama kabel) ja 1940.1950. aastatel Jossif Stalini kuju.[2]

Tähelepanuväärsed jaama kujunduselemendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jaamakell hoone välisseinal
  • Kiri "Tallinn" hoone katusel
  • Avatud vanast hoonest säilinud müürielemendid
  • Auruvedur L-2317

Kujutav kunst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaama keskruumi lage kaunistas enne Teist maailmasõda Peet Areni pannoo, kus kujutati kõiki liikumisvõimalusi alates jalakäijatest ja lõpetades rongiga. Einelaua seinal asus Roman Nymani maal "Aastaajad".[36] Pannoo hävines ümberehituse käigus 1947. Laemaalingu kavandid asuvad nüüd Viinistu Kunstimuuseumis Jaan Manitski kollektsioonis. 2008 avas Raoul Kurvitz reisikeskuses pannoo "Rong".[37]

Õnnetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1932. aastal sõitis joobes vedurijuhi süül umbteelt välja 32 täislaaditud kaubavagunit.[38]

1980. aasta rongiõnnetus Balti jaamas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 1980. aasta rongiõnnetus Balti jaamas

4. oktoobril 1980 toimus elektrirongide kokkupõrge. Hukkus 9 ja viga sai 46 inimest.[39][40]

19. juunil 2008 sõitis Tallinna–Moskva reisirong rikkis pidurite tõttu jaamas perroonile.[41][42]

Muu ühistranspordiühendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harjumaa linnalähibussiliinide peatused
Trolliliini lõpp-peatus Toompuiesteel.

Bussid alg- ja lõpppeatusega "Balti jaam"[muuda | redigeeri lähteteksti]

- 21A Sihtkoht: Landi, Haabersti [43] - 21B Sihtkoht: Kakumäe, Haabersti [43] - 59 Sihtkoht: Paljassaare, Kopli [43]

Trollid alg-/lõpp-peatusega "Balti jaam"[muuda | redigeeri lähteteksti]

- 4 Sihtkoht: Keskuse, Mustamäe [43] - 5 Sihtkoht: Mustamäe [43] - 7 Sihtkoht: Väike-Õismäe, Haabersti [43]

Trollidest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesi trolliliine kavandati Balti jaama juba 1940. aastate lõpul marsruutidel Pirita – südalinn – Balti jaam, Kopli – Balti jaam ja Balti jaam – Pirita – Merivälja. 1954 kavandati trolliliini Balti jaam – Stalini väljak. Ükski neist ei käivitunud.[44]

Balti jaama liini said trollid hakata proovima alates 6. novembrist 1970. Et trollipargi ehitus oli pooleli ja 79 trollist käiku antud vaid 56, ei jätkunud esialgu trolle Mustamäe – Balti jaama liini jaoks. Nii hakkas 15. detsembril sõitma liin nr 4 Balti jaamast Estonia teatrini. 24. märtsil 1971 lasti käiku kavandatud Balti jaama liin nr 4, mis viib mööda Sõpruse puiesteed Mustamäe lõppjaama.[45]

Trolliliin nr 5 avati 25. augustil 1971 ja nr 7 10. detsembril 1980.[44]

Peatust "Balti Jaam" läbivad trammiliinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

- 1 Liin: Kopli-Kadriorg [43] - 2 Liin: Kopli-Ülemiste [43]

Tulevik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna üldplaneeringus on kavandatud Balti jaama piirkonda läbima linna põhimagistraal Põhjaväil, mis kulgeks piki Põhja puiesteed ning Kopli ja Telliskivi tänavat. Telliskivi raudteeülesõidu kohale tuleks eritasandiline ristmik. Reisijate ja Telliskivi tänava äärde kavandatakse jalgrattateed.[46]

Tulevikus rajatakse bussipeatuste alale maa-alune ühistransporditerminal, mis teenindaks nii linnaliini- ja linnalähibusse kui ka trolliliine.[47]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Tallinn (Balti jaam)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinn: entsüklopeedia. 1., A-M / (peatoimetaja Jaan Tamm; märksõnastiku koostaja Robert Nerman; eessõna: Hardo Aasmäe). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004. lk 30–31
  3. Tanel Mazur: "Eesti Raudtee peamaja naabrust ehib auruvedur" Ärileht, 14. juuli 2008
  4. Balti jaama juurde ehitati valgusfoorid ja ülekäigurada. AutoNet.ee, 31. oktoober 2005
  5. Erki Freiberg, Peeter Raidla: "Võlad puukfirmadele närivad Edelaraudtee kasumit" Äripäev, 27. jaanuar 2006
  6. I korrusel asuvad. Welcome to Balti Jaam
  7. II korrusel asuvad. Welcome to Balti Jaam
  8. AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.
  9. Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009. Lk. 12
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 10,6 10,7 [1] Elektriraudtee
  11. T. Tammearu. Lk. 62
  12. T. Tammearu. Lk. 72
  13. T. Tammearu. Lk. 74
  14. T. Tammearu. Lk. 102
  15. T. Tammearu. Lk. 81
  16. T. Tammearu. Lk. 96
  17. T. Tammearu. Lk. 88
  18. Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn: Eesti Raamat 1970. Lk. 30–31
  19. 19,0 19,1 Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Valga: (Toivo Gulbe), 2007. Lk. 44
  20. Toomas Hiio. "Kuidas kommud mässu tegid" Kes-Kus.ee; 10/2008
  21. Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 47
  22. Tuudur Tamm: "Need teod süüdistavad. Kommunistid varandusi hävitamas" Kultuur ja Elu
  23. Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk. 117
  24. "Remont muutis Balti jaama moodsaks reisikeskuseks" Infoturism.ee, 31. mai 2005
  25. 25,0 25,1 Jana Kadastik, Siim Sultson. Ainulaadne koorikkatusega hoone. Äripäeva Online – eriväljaanne, 6. oktoober 2008
  26. Toompuiestee 35/Tehnika tn 16d krundi detailplaneeringu koostamise algatamine Tallinna Linnavalitsus, aprill 2003
  27. Raudtee miljöö vormijana. Pelgulinn. Põhja-Tallinna veebileht
  28. 28,0 28,1 Esimese raudtee nägu ja tegu. Eesti raudteearhitektuur. Kultuur: Estonica.
  29. 29,0 29,1 Raudteearhitektuuri ajaloost ja säilitamisest. Muinsuskaitseamet. Tallinn 2006
  30. Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk. 118
  31. Edelaraudtee ehitab Balti jaama hotelli. Eesti Arhitektide Liit, 14. oktoober 2004
  32. aripaev.ee: Täna avatakse Reisikeskus Balti Jaam ja GoHotel Shnelli, 28. juuli 2005
  33. http://www.selver.ee/uudised/balti-jaamas-avati-selver
  34. Kultuurimälestiste riiklik register: Tallinna Balti jaama lähirongide paviljon
  35. Allar Viivik: "Riigikukutamise kurb grimass" Õhtuleht, 27. november 2004
  36. Tallinna raudteejaama kaunistatakse. / Postimees, 15. september 1926. Lk. 4
  37. Raoul Kurvitz avas Balti jaamas pannoo. Welcome to Balti Jaam
  38. "Rongiõnnetus Tallinnas. Joobnud vedurijuhi pärast" Postimees, 24. märts 1932. Lk 1
  39. Urmas Vahe: "Raudteekatastroof, mis vaikiti maha" Õhtuleht, 8. oktoober 2005
  40. Urmas Vahe: "Aadi Mäe: meie peal korraldati näidisprotsess" Õhtuleht, 8. oktoober 2005
  41. "Tallinn-Moskva reisirong põrutas Balti jaamas perroonile" Eesti Päevaleht, 19. juuni 2008
  42. "Tallinn-Moskva rongi vedur rammis Balti jaama perrooni"
  43. 43,0 43,1 43,2 43,3 43,4 43,5 43,6 43,7 Sõiduplaanid : Balti jaam
  44. 44,0 44,1 Troll. Ajalugu. TTTK
  45. Olander, Aare. Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tänapäev 2008, lk. 104.
  46. "Balti jaama taha uus elurajoon" Eesti Päevaleht 8. november 2005
  47. Kertu Kalmus: "Tallinn plaanib Balti jaama maa-alust bussiterminali" Eesti Päevaleht 10. september 2008

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Balti raudtee plaan koos Tallinna jaama ehitustega (vene k.). 1870. EAA.2072.2.16
  • Tallinna Sadama ja Balti jaama plaan. 1909. ERA.66.17.2622

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Balti jaam vanadel fotodel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti raudteeliinid
Läänesuund: Tallinn–Pääsküla | Tallinn–Keila | Tallinn–Keila kiirliin | Tallinn–Riisipere | Tallinn–Paldiski | Tallinn – Klooga-Rand
Idasuund: Tallinn–Aegviidu | Tallinn–Aegviidu kiirliin | Tallinn–Narva | Tallinn–Tartu | Tallinn–Tartu kiirliin | Tallinn–Rakvere | Tartu–Valga | Tartu–Orava (endine Tartu–Petseri) | Valga–Riia
Lõunasuund: Tallinn–Pärnu | Tallinn–Viljandi | Tallinn–Türi | Tallinn–Rapla | Tallinn–Lelle
Icon train.svg
Reisirongide alg- ja lõpp-peatus
Järgnev peatus
Train station.svg
Balti Jaam (Tallinn)
Läänesuunalistel reisirongiliinidel
Lilleküla Human-go-next.svg
Lõunasuunalistel reisirongiliinidel
Tallinn-Väike Human-go-next.svg
Idasuunalistel reisirongiliinidel
Kitseküla Human-go-next.svg

59.4399524.73715