Diiselrong

Allikas: Vikipeedia
Edelaraudtee diiselrongid DR1 Tallinnas Balti jaamas

Diiselrong on mitmevaguniline rong, mis sõidab vagunis või vagunites paikneva ühe või mitme diiselmootori jõul. Diiselrong ei vaja eraldi vedurit. Diiselrong on võimeline sõitma kokkuliidetuna teiste samasuguste rongidega, olles seejuures juhitav ühest kabiinist. Diiselrongide eelised diiselvedurite veetavate rongide ees on näiteks parem kiirendus ja väiksem kütusekulu.

Diiselmootor võib paikneda juhtvagunis, vagunis või mootori vagunis.

Tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehaanilise ülekandega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarnaselt autoga kantakse diiselmootori pöörlemisenergia kardaanidega käigukasti kaudu veoratastele. Seda tüüpi oli ka Eestis sõitnud Ungari diiselrongi D1 eelkäija D.

Hüdraulilise ülekandega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diiselmootor käitab hüdropumpa, mis saadud energia kannab hüdroõli pumpamise teel veoratastega ühendatud veoseadmele. Seda tüüpi olid ka Edelaraudtee opereeritavatel liinidel sõitnud rongid D1 ja DR1.

Diiselgeneraatoriga elektrirong[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegemist on sisuliselt elektrirongiga, mille vagunites paiknevad veoelektrimootorid saavad energiat diiselmootoriga käitatavalt elektrigeneraatorilt.

Seda tüüpi on Elroni opereeritavatel liinidel sõitvad diiselrongid Stadler FLIRT.

Diiselrongid Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diiselrongid hakkasid auruvedurite kõrvale ilmuma 1949. aastal. Esimene Eestis reisijaid teenindanud diiselrong oli Ungari päritolu DP, mis sõitis liinil Vilnius-Riia-Tallinn (1949–1963). 1965. aastal hakasid Eestis reisijaid teenindama samuti Ungaris toodetud diiselrongid D1, mis sõitsid kuni 2001. aastani. DR1 tüüpi Läti päritolu diiselrongid ilmusid Eestisse 1984. aastal ja teenindasid reisijaid 2013. aasta lõpuni. Käiku jäi üks DR1 tüüpi rong, mis sõidab liinil Tallinn–Peterburi. 2014. aastal võttis Eesti-sisese reisijateveo üle riigiettevõte Elron, mis kasutab Eesti-sisestel liinidel 2-, 3- ja 4-vagunilisi diiselronge Stadler FLIRT. Diiselmootoriga elektrigeneraator asub neil rongidel eraldi mootorivagunis, mis on siiski reisijale läbitav.

Edelaraudteel olid kuni 31.12.2013 käigus Riia Vagunitehases toodetud diiselrongid DR1. Pärast seda lõpetas firma reisijateveo.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]