Portaal:Keel

Allikas: Vikipeedia
Pildid, videod ja helifailid CommonsisLaadi uut sisu

Esiletõstetud artikkel

Tõlketeadus on mitme teadusharuga seotud akadeemiline distsipliin, mis tegeleb kirjaliku tõlkimise, suulise tõlkimise ja lokaliseerimise teooria, kirjeldamise ja rakendamise uurimisega. Tõlketeadus laenab palju teistelt, tõlkimisega seotud teadusharudelt, milleks on muu hulgas võrdlev kirjandusteadus, arvutiteadus, ajalugu, lingvistika, filoloogia, filosoofia, semiootika ja terminoloogia.

Termini "tõlketeadus" võttis kasutusele Amsterdamis elav ameerika teadlane James S. Holmes artiklis "The name and nature of translation studies", mida peetakse tõlketeaduse kui teadusharu alusepanemise alguseks ning milles tegi Holmes ettepaneku uue ja eraldi distsipliini loomiseks, esitades ühtlasi oma jaotuse selle klassifitseerimiseks.

Enne 1990. aastaid kaldusid tõlketeadlased looma eri koolkondi, eriti preskriptiivse ehk normatiivse, deskriptiivse ehk kirjeldava ja skopos-teooria raames. Alates 1990. aastate n-ö kultuuripöördest on distsipliin jagunenud eri uurimissuundadeks, milles korraga töötatakse mitme uurimisprojektiga, milles laenatakse metodoloogiaid üksteiselt ja teistest akadeemilistest distsipliinidest. Loe edasi...

Esiletõstetud pilt


Kosmoseaparaatide Pioneer 10 ja Pioneer 11 pardal olev tahvel, mis peaks andma infot kosmoseaparaadi päritolu ja inimeste kohta Maa-välistele inimkeelt mittemõistvatele intelligentsetele olenditele.

Keeleteaduse mõisteid

abreviatuurafrikaataglutinatsioonajamäärusaktsentalgvõrreallegooriaalliteratsioonantonüümargooarhaismaspektassonantsdialekteeslisandeessõnaenneminevikfoneetikafonoloogiaformaalne grammatikafraseoloogiagrammatikagrammatilised seosedhomonüümiahulgasõnahääldusalushäälikkeelkeeleline relativismkeeleuuenduskesksugukeskvõrrekirikonnotatsioonkoopulakorpuslingvistikakõnesüntesaatorkääneküsilauselastekeellauseliigelisandlugemineminevikmodaalsusmorfeemmorsetähestikmurremäärusnaissuguneologismolev kääneonomatopöaortograafiapartikkelpidžinpinyinpragmaatikaprefiksregionaalkeelriigikeelrinnastusropendaminerõhksaama-tulevikseesütlevseisundimäärusseriaalkonstruktsioonsihitissilpsisendkeelsufiksSwadeshi loendsõnajärgsõnaliiksõnesünonüümsüntakstegusõnatehiskeeltransliteratsioontulema-tarindtähendustähestiktähttäiendtäisminevikviipekeelvõõrsõnaöeldisöeldistäideöeldisverbüldküsilauseümardamata madal tagavokaal

Vaata ka: Keeleteaduse mõisteid

Keeleteadlasi

Noam Chomsky
Noam Chomsky

Ivar AasenJohannes AavikJohann Christoph AdelungEduard AhrensJuri AnduganovPaul AristeJan Niecisław Ignacy Baudouin de CourtenayDerek BickertonLarissa BogorazVladimir BogorazNoam ChomskyVladimir DalDonald DavidsonMartin EhalaPaul GriceViktor GrigorjevKarl August HermannMati HintLouis HjelmslevRoman JakobsonNorbert JoklMarina KotovaPhilip LiebermanBernhard LindeLiina LindströmJakob LinzbachGeorg LoeschckeSolomon MarcusJulius MarkNikolai MarrEeva NiinivaaraPent NurmekundJuhan PeegelEduard PällPeeter PällMart RannutKristiina RossEdward SapirFerdinand de SaussureThomas SebeokLeopold von SchroederJohn SearleUrmas SutropJuhan TuldavaJohannes Voldemar VeskiHelgi VihmaJüri ViikbergEduard VääriBenjamin WhorfFerdinand Johann WiedemannKalevi WiikAsta Õim

Vaata ka: Keeleteadlaste loend

Keeleportaalist

Keel on märgisüsteem; kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad žeste, hääli, sõnu ja sümboleid mõtete ja tähenduste edasi andmiseks.

Lisaks loomulikele ja tehislikele inimkeeltele räägitakse ka loomade keeltest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Viimaste hulka kuuluvad näiteks programmeerimiskeeled.

Loendid

Kategooriad

Kuidas saad aidata?