Pent Nurmekund

Allikas: Vikipeedia

Pent Nurmekund (detsembrini 1936 Arthur Roosmann; 16. detsember 1906 Kilingi vald, Pärnumaa28. detsember 1996 Tartu) oli eesti keeleteadlane, polüglott, orientalist ja mulgi murdeluuletaja; mag. phil. (1935), filoloogiakandidaat (1968).

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta sündis vaeste rentnike peres.

Kooliteed alustas Esimese maailmasõja tõttu alles 12-aastaselt Kilingi vallakoolis.

Kolme aasta möödudes siirdus Saarde kõrgemasse algkooli, lõpetades selle 1922. Samal aastal alustas õpinguid Pärnu Linna Ühisgümnaasiumis. Keskkooli lõpetas ta 1928. aastal Viljandi Poeglaste Gümnaasiumis. Pärast seda asus sama aasta sügisel sõjaväekohustuslasena Eesti Kaitseväkke.

Aastatel 1930–1935 õppis ta Tartu Ülikoolis, tahtes algul küll õppida arstiteadust, romaani ja germaani filoloogiat. Seejärel täiendas ennast algul Kopenhaageni, hiljem Berliini, Müncheni, Pariisi ja Göteborgi ülikoolis.

Aastal 1940 naasis Eestisse, kus 1941–1944 oli Tartu Ülikoolis õppeülesandetäitja.

Ta võttis osa Teisest maailmasõjast, olles 1944. aastal piirikaitserügemendi allohvitser. Aastad 1944–1947 veetis vangilaagris.

Aastail 1955–1986 oli Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud, aastast 1976 dotsent. 1950. aastail taastas sealsamas Idamaade keelte õpetamise ning rajas orientalistikakabineti. 1992–1994 õpetas ta TÜ usuteaduskonnas araabia ja pärsia keelt.

Erik V. Gunnemark väidab oma raamatus, et Nurmekund oli võimeline tõlkima 80 keelest, kusjuures suutis neist paljusid ka rääkida. Väidetavalt oskas ta muuhulgas vanaegiptuse keelt.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema abikaasa oli keeleteadlane Salme Nigol.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Om Kihnu. Bidrag till öns historia under svensktiden samt en förmodan om namnets möjliga härledning". Svio-Estonica, 1937
  • "Lisamärkmeid sõnast amé eL ja Alutaguse murdeis". Eesti Keel, 1940, 3–4
  • "Sõna sada päritolust". Emakeele Seltsi aastaraamat, nr 4, 1959
  • "Hiina pärisnimede kirjutamine ladinatähelises kirjaviisis" (kaasautor T. Kaalep). Keel ja Kirjandus 1960, nr 6
  • "India ja araabia pärisnimede õigekeelsusest". Emakeele Seltsi aastaraamat 9, 1963
  • "Краткий очерк истории востоковедения в Тартуском университете". Töid orientalistika alalt I, TÜ toim 201, 1968
  • "Pisut iseendast". Emakeele Seltsi aastaraamat, nr 32, 1986 (ilmus 1988), lk 94–96
  • "Kõllanõmme" (luulekogu). Koostanud Tõnu Tender ja Mart Velsker. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu 1996, 43 lk.
  • "Rindel ja sõjavangina Karjalas" (meenutusi). Keel ja Kirjandus 1997, nr 8, lk 557–562
  • "Keeltemaailm" (artiklivalimik). Koostanud ja toimetanud Tõnu Tender. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu 1997, 113 lk. (ka bibliograafia)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Paul Ariste, "Pent Nurmekund 60-aastane" – Emakeele Seltsi Aastaraamat nr 12, 1966, lk 251–253
  • Linnart Mäll, "Pent Nurmekund 80" – Looming 1986, nr 12, lk 1705–1706
  • "Keelte jälil". Väljavõtteid raadiointervjuudest Pent Nurmekunnaga (küsitleja Lembit Lauri) – Keel ja Kirjandus 1986, nr 12, lk 747–749
  • Tarmo Kulmar, "Eesti keeleteaduse elav legend" – Keel ja Kirjandus 1995, nr 11, lk 733–735
  • Eduard Vääri, "Pent Nurmekunnast ja tema ajast" – Keel ja Kirjandus 1997, nr 3, lk 198–201
  • Eduard Vääri, "Kogu mulgi luulet" (raamatu "Kõllanõmme" arvustus) – Mulkide Almanahh, nr 7, koostanud ja toimetanud Eduard Vääri, Eesti Mulkide Selts, Tartu 1997, lk 89–90
  • "Ühe miljonäri lugu". Nurmekunna-nimelise Germanistika Sihtasutuse mälestus- ja tänuraamat, eessõna: Rein Sikk. VR Kirjastus, Rakvere 2003, 90 lk.
  • Eduard Vääri, "Pent Nurmekund, ühe miljonäri lugu" (raamatu "Ühe miljonäri lugu" arvustus) – Mulkide Almanahh 2004, nr 14, lk 108–109
  • Tarmo Kulmar, "Pent Nurmekunna elu ja töö" – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi 2009, nr XXXVII, lk 146–154
  • Kaarina Rein, "Pent Nurmekund ja uuskreeka keel" – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi 2009, nr XXXVII, lk 155–169

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]