Norbert Jokl
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Norbert Jokl | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
25. veebruar 1877 (147-aastane) Bzenec |
| Surmaaeg | Mały Traścianieci koonduslaager |
| Alma mater | |
| Amet | raamatukoguhoidja |
Norbert Jokl (25. veebruar 1877 – arvatavasti mai 1942) oli juudi päritoluga Austria albanoloog, keda on nimetatud ka albanoloogia isaks.
Norbert Jokl sündis Lõuna-Moravas Bzenecis (Bisenz) kaupmehe perekonnas ainsa pojana.
Ta lõpetas gümnaasiumi kiitusega ja asus õppima Viini ülikooli, saades sealt 23. juulil 1901 õigusteaduste doktori kraadi summa cum laude.
Ta tegutses mõnda aega praktikandina juriidilisel alal, ent otsustas siis pühenduda hoopis keeleteadusele. Ta õppis indoeuroopa keeleteadust, slavistikat ja romanistikat ning lõpetas sellelgi alal kiitusega.
Hilissügisel 1903 sai temast keiserlik-kuningliku Viini ülikooli raamatukogu praktikant (Jokl jäi Viini ülikooli raamatukoguhoidjaks 1938. aastani).
30-aastaselt õppis ta iseseisvalt ära albaania keele, mida oli väga vähe uuritud.
Alates 1913. aastast oli ta eradotsent, kelle valdkonnaks oli "indoeuroopa keeleteadus erilise rõhuasetusega albaania, balti ja slaavi keelele". Aastal 1923 sai ta erakorraliseks professoriks, 1937 õuenõunikuks.
Ta kirjutas arvukalt teaduslikke töid ja oli tunnustatud eriteadlane.
Aprillis 1933 laskis tunnustatud eradotsent paleontoloog ja albanoloog parun Franz Nopcsa maha oma sekretäri ja seejärel iseenda. Tema pärandi albanoloogiline osa läks paruni soovil Norbert Jokli valdusse.
Kuigi Jokl oli küllalt kokku puutunud albaania üliõpilastega, külastas ta Albaaniat 1937 esimest korda. Teda võeti vastu autasude ja auavaldustega.
Pärast Adolf Hitleri võimuletulekut Saksamaal hakati Jokli käsikirju tagasi lükkama ning kutsed ettekandeid pidama lakkasid. Pärast anšlussi vabastati ta 20. mail 1938 ametist. Ta ei tohtinud oma endisesse töökohta enam siseneda. Filosoofiateaduskonna dekaan Viktor Christian (hilisem rektor) astus Jokli töökoha säilitamise eest välja, kuid asjatult. Samuti ei oldud nõus teda sügisel 1938 dekaani toetusel tehtud avalduse alusel võrdsustama "1. astme segaverelistega", et tal oleks ligipääs raamatukogudele.
Georg Solta, hilisem indoeuroopa keeleteaduse professor, kes oli talvesemestrist 1934 suvesemestrini 1938 Jokli juures õppinud, külastas teda järgmise nelja aasta jooksul kaks-kolm korda kuus, et temalt õppida ja temaga suhelda. Solta jutustab, et Jokl elas üksi ja väga askeetlikult, ainult süüa tegi talle teenija. Kaks tuba täitsid raamatud. Jokl ei istunud kunagi üliõpilastega kohvikus, sest kogu vaba aja, mis talle raamatukoguhoidja tööst jäi, täitis ta uurimistööga.
Jokl püüdis leida välismaal töökohta, kuid asjata. Viimane võimalus oli Albaania. Seal nähti talle ette Albaania raamatukogude organiseerija koht kuupalgaga 600 Albaania franki.
Jokl oleks tahtnud emigreeruda Albaaniasse, kuid ei Padova ülikooli professori Carlo Tagliavini jõupingutused ega isegi Itaalia välisministri Galeazzo Ciano pöördumine Saksamaa välisministeeriumi poole ei toonud Joklile vajalikku väljasõiduluba. Ühes avalduses palus Jokl ka luba oma raamatukogu kaasa võtta, mis ei meeldinud dekaan Christianile, kes oli väga huvitatud ulatusliku kogu säilimisest ülikoolis. Jokli raamatukogu sisaldas muuhulgas käsikirjalisi täiendusi Gustav Meyeri albaania keele sõnaraamatule, mis oli Jokli elutöö.
4. märtsil 1942 kell 8 hommikul arreteeriti Jokl oma korteris Neustiftgasse 67 kahe gestaapolase poolt ja viidi kogumislaagrisse Castellezgasse 2. Georg Solta püüdis oma õpetajat päästa, pöördudes oma koolivenna, Viini SS-Gruppenführer'i Ernst Kaltenbrunneri poole, see aga vastas, et temal ei ole võimu Joklit äraviimisest päästa.
Tema saatuse kohta on erinevaid teateid. Ühtedel andmetel viidi ta 6. mai 1942 Minski lähedale Mały Traścianieci, kus ta mõrvati, teistel andmetel suri ta Viini Roßau kasarmus julma kohtlemise tagajärjel. Räägitakse ka, et ta olevat meeleheitest sooritanud enesetapu või et ta olevat viidud laagrisse Riiga.
Pärast Jokli arreteerimist märtsis 1942 püüdis dekaan tagada, et juhul kui Joklit Albaaniasse ei lubata, vaid ta "peaks Poolasse transporditama", jääks Jokli raamatukogu ülikoolile. Dekaan eelistas Jokli koonduslaagrisse saatmist Albaaniasse lubamisele, sest muidu oleks olnud raske raamatukogu kaasavõtmist takistada. Rahvusraamatukogu peadirektor Paul Heigl taotles kogu üleandmist rahvusraamatukogule.
Jokli raamatukogu, mille Jokl oli pärandanud Albaania riigile, konfiskeeriti 27. aprillil 1942. Alates 1942. aastast asuvad Norbert Jokli raamatukogu ja pärand Austria Rahvusraamatukogus. Tõenäoliselt 3000 raamatust on teada 200. Täiendustega albaania keele sõnaraamatu saatus on teadmata. Võib-olla võttis Jokl selle kaasa.
29. aprillil 1982 otsustas Viini ülikooli senat kanda Norbert Jokli nime ülikooli autahvlile.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1923 "Linguistisch-kulturhistorische Untersuchungen aus dem Bereiche des Albanischen" ("Lingvistilis-kultuuriloolised uurimused albaania keele alalt"), Berlin–Leipzig.