Sõnajärg

Allikas: Vikipeedia

Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.

Kõnelemine on lineaarne protsess. See tähendab, et sõnad tulevad üksteise järel suust ja jõuavad täpselt samas järjekorras kuulaja meeltesse. Et kuulamisel ei ole kogu informatsioon korraga kättesaadav, siis on selle järjestus lauses üsna oluline.

Keeled erinevad selle poolest, kui kindel nende sõnajärg on. Mõnes keeles on moodustajate järjekord lauses suhteliselt range, teistes on aga võimalik moodustajaid lauses vabalt ümber tõsta.

Põhisõnajärg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hoolimata sõnajärje vabadusest, on üks sõnajärg teistest sagedasem ja tavalisem – see on põhisõnajärg. Põhisõnajärje alusel jagunevad maailma keeled kolme suurde rühma (S tähendab grammatilist subjekti ehk alust, V öeldist ja O grammatilist objekti ehk sihitist):

Kui võtta näiteks eesti keele lause Teele küpsetab kooki võidakse sama mõtet edasi anda järgmiselt:

  • SVO-keeled: Teele küpsetab kooki.
  • SOV-keeled: Teele kooki küpsetab.
  • VSO-keeled: Küpsetab Teele kooki.

Teema ja reema[muuda | redigeeri lähteteksti]

Info järjestamiseks on olemas universaalne viis, mida kasutavad kõik maailma keeled. See viis nõuab, et lause ehitatakse üles nii, et kõigepealt tuleb teate lähtepunkt, mis on kuidagi seotud eelneva vestlusega, – teema. Teemale järgneb uus informatsioon – reema.

V2-sõnajärg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige paremini vastab lause moodustajate järjestus teema-reema liigendusele neis keelis, kus öeldise pöördeline osa on lauses alati teisel positsioonil, ülejäänud lauseliikmete järjekord ei ole aga kindlalt määratletud. Selliseid keeli nimetatakse V2-keelteks. Ka eesti keel on V2-keel.

Näited:

  • Tiiu ootas sõbrannalt iga päev teadet.
  • Tiiu oli sõbrannalt iga päev teadet oodanud.
  • Sõbrannalt ootas Tiiu iga päev teadet.
  • Sõbrannalt ootas iga päev teadet Tiiu.
  • Teadet ootas Tiiu sõbrannalt iga päev.
  • Iga päev ootas Tiiu sõbrannalt teadet.