Lisand (keeleteadus)

Allikas: Vikipeedia

Lisand ehk apositsioon on nimisõna täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mida nimisõnafraasi põhisõna, kuid täpsustab ja seletab seda: president Ilves, onu Juhan.

Eesti keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisandi põhiliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eeslisand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eeslisand asub põhisõna ees ning moodustab põhjaga kokkukuuluva terviku: tädi Mari.
  • Eeslisand võib vormilt olla:

Nii jagunevadki eeslisandid markeerimatuteks, genitiivseteks ehk omastavalisteks ning elatiivseteks ehk seestütlevakäändelisteks.

Järellisand[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Järellisand asub põhisõna järel, täpsustab seda ning eraldatakse tavaliselt kas pausi või komadega, nt Erki Nool, olümpiavõitja, astus lennukisse.
  • Järellisand võib vormilt olla:
  • põhjaga ühilduv: Mari, minu parima sõbranna ema on müüja;
  • osastavas käändes: Kati ja Tuuli, meie andekamaid õpilasi, läksid preemiareisile;
  • kui-lisand: Tema kui laulja oli väga austatud;
  • olevas käändes: Ants korrapidajana täitis oma ülesandeid hästi.
  • Järellisandid saab omakorda jaotada:
  • identifitseerivateks lisanditeks, mis samastuvad põhisõnaga, mõistemahult võivad need põhisõnast olla:
  • kitsamad: minu parim lapsepõlvesõber, Maria;
  • laiemad: M. Murakas, kooli parim õpilane;
  • samavõrdsed: Egiptus, püramiidide maa;
  • klassifitseerivateks lisanditeks, mis liigitavad põhisõna, sarnanevad järeltäiendiga: Rein, mitte enam kõige nooremas eas.

Piiritlus- ja täpsustuslisand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisandid saab jagada ka täpsustuslisanditeks ja piiritluslisanditeks.

  • Täpsustuslisand - edastab põhisõna kohta lisainfot, mis kergendab selle referendi äratundmist, kuid ei ole ilmtingimata vajalik. Põhisõnast eraldatatakse see pausi või kirjavahemärgiga: "Tuljakut", minu lemmikkoorilaulu.
  • Piiritluslisand - piiritleb põhja, on selle äratundmiseks ilmtingimata vajalik. Põhisõnast piiritluslisandit ei eraldata: Kalevi kommivabrik.

Lisandi ühildumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Põhisõnaga ühildub eeslisand, mis on
  • sisuliselt rõhutatud: autasustati muusikaõpetajat Thea Paluojat;
  • ne-liiteline: õpilasele Mati Merele

Muudel juhtudel võib eeslisand põhisõnaga ka mitte ühilduda.

  • Järellisand ühildub põhisõnaga harilikult käändes ja arvus. Erandina ei ühildu oleva käände lisand, mis ühildub vaid arvus, nt Kalle sportlasena, ning nime, aadressi, numbri komponente märkivad väljendid hoidsin pöialt mängijale number 13.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]