Sihitis

Allikas: Vikipeedia

Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.

  • Lauses Vanaema keetis putru on sihitis putru,
  • Lauses Vanaema keetis pudru valmis on sihitis pudru,
  • Lauses Puder keedeti valmis on sihitis puder.

Eesti keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sihitis on lauses

  • tavaliselt nimisõna või nimisõnafraas: Ootasin külalist. Laps luges pikka ja igavat muinasjuttu;
  • harvem muu sõnaliigi sõna või vastav fraas, kui see esineb nimisõna tähenduses, näiteks
    • hulgasõnafraas: Kohtasin metsas seitset päkapikku. Korjasin kimbu karikakraid;
    • asesõna: Ma armastan sind;
    • omadussõna: Lühike vaatas pikka mõtlikul ilmel;
  • da- või vat-lauselühend: Romantik soovis pilvedes hõljuda. Usin poiss juba teadis õpitavat;
  • kõrvallause: Ma kartsin, et ta märkab minu poriseid kummikuid.

Sihitise esinemine lauses sõltub tegusõnast. Sihitis esineb lauses üldjuhul koos sihilise tegusõna ehk transitiivse verbiga.

Sihitis võib olla osastavas (keda? mida?), omastavas (kelle? mille?) või nimetavas (kes? mis?) käändes. Peamine sihitise kääne on osastav.

Osasihitis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osasihitis on osastavas käändes sihitis, mis vastab küsimustele keda?, mida?:

Vaatasin põnevat filmi. Ma ei pannud teisi inimesi tähelegi. Mind hämmastas sinu ükskõiksus. Seadusemuudatus tekitas vastuseisu.

Tegusõnad, mis võimaldavad kasutada ainult osasihitist, on partitiivverbid, näiteks armastama, kallistama, austama, märkama, kartma, alahindama, meenutama, soovima, tahtma, nägema, kuulma.

Nad kartsid ranget õpetajat, kuid austasid tema otsekohesust.

Osasihitist kasutatakse alati eitava lause korral:

Ma ei ostnud torti. Ära jäta värskeid ajalehti ukse taha.

Täissihitis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täissihitis on nimetavas ja omastavas käändes sihitis.

Koer pandi ketti. Tõmba müts pähe! Esitage sõiduõigust tõendav dokument! Ülemus jättis paberid lauale, pistis võtmed taskusse, tühistas tähtsad kohtumised ja lahkus. Tasusin arve ja viskasin kviitungi ära.

Täis- ja osasihitise vaheldumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sihitise käände valiku määravad tegevuse piiritletus ja objekti hulga või koguse piiritletus.

Täissihitist kasutatakse:

  • kui tegevus on lõpetatud, tulevikus lõpetatav või objekti suhtes tulemuseni viidav: Vanaema kudus lapselapsele villase kampsuni. Pühapäeval koob vanaema talle triibulise salli. Söön võileiva ära ja vaatan etenduse lõpuni.;
  • kui sihitis tähistab tervikut, kogu tegevusobjekti või täpselt piiritletud osa sellest: Tõin sulle magustoiduks maitsva koogi.

Osasihitist kasutatakse:

  • protsessist kõneledes, tegevust objekti suhtes lõpetamata, kulgevana või korduvana kirjeldades: Professor kirjutab ettekannet. Vanaema kudus lapselapsele villast kampsunit. Tädi kasvatab suvilas kurke.;
  • ebamäärast kogust väljendades: Tõin sulle magustoiduks maitsvat kooki.

Ühes vormis sihitise saab asendada teisega, kui:

  • tegusõna kuulub aspektverbide hulka. Need on verbid, mis võimaldavad kasutada nii täis- kui osasihitis, näiteks ehitama, parandama, kirjutama, kutsuma: Ettevõte ehitab uue laohoone. Ettevõte ehitab uut laohoonet.;
  • lause on jaatav;
  • objekt on hulga poolest piiritletud.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Erelt, M. (2006). Lause õigekeelsus. Tartu: Bookmill.
  • Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. (1997). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  • Erelt, M., Kasik, R., Metslang, H. jt. (1993). Eesti keele grammatika II. Süntaks. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut.
  • Õigekeelsuse käsiraamat ja sõnastik. (2006). Toim: Mägi, R. Tallinn: TEA Kirjastus.