Onomatopöa
Allikas: Vikipeedia
Onomatopöa ehk helijäljendus on kuuldu (nt loodushäälte) sõnadesse panemine ehk väljendamine häälikute abil, nt. kop-kop-kop; auh-auh; tsiu-tsiu. Laiemalt kasutusel ja ühtlustunud on koduloomade (koer, kass, kukk, part, lammas, lehm, kits, siga), samuti mõnede muude väga sagedate loomade (hiir, karu, konn, vares, öökull) häälitsuste väljendused.
Eesti keeles, nagu ka teistes läänemeresoome keeltes, kasutatakse onomatopöad rikkalikult, vastavalt on neis keeltes palju onomatopoeetilisi sõnu.
