Portaal:Matemaatika

Allikas: Vikipeedia
Muuda  

Portaalid

Muuda  

Alamportaalid

+


Muuda  

Matemaatikaportaal

Teorema de desargues.svg

Matemaatika (kreekakeelsest sõnast mathēma 'õpitu, teadus') on teadusharu, mis uurib mitmesuguseid hulkiarvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele.

Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend.

Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel.

Nuvola mimetypes kformula kfo.png
Teemasid matemaatikast

AlgebraAbstraktne algebraAlgebra põhiteoreemAlgebraline funktsioonAlgebraline geomeetriaAlgebraline topoloogiaAlgebraline võrrandDeterminantTambovi konstantLineaaralgebraLineaarvõrrandLineaarvõrrandisüsteemMaatriksTransponeeritud maatriksArvuteooriaAhelmurdude teooriaElementaarne arvuteooriaEuleri teoreemFibonacci arvudFermat' väike teoreemHiina jäägiteoreemMersenne'i arvudGeomeetria – ... – HulgateooriaAksiomaatiline hulgateooriaCantori diagonaaltõestusHabemeajaja paradoksN-korteežOsaline järjestusRusselli paradoksTäielik järjestusVenni diagrammÜhendHulkAlamhulkHulkliigeHägus hulkMultihulkTihe hulkTühi hulkÜlemhulkKrüptograafiaDešifreerimineDigitaalallkiriEnigmaKrüptograafiaKrüptoloogiaŠifreerimineMatemaatiline analüüs – ... – Trigonomeetria – ... – Tõenäosusteooria – ...

Nuvola apps atlantik.png
Valitud artikkel

Hulk on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid. Hulga mõiste esialgseks ligikaudseks selgituseks võib öelda, et hulga all mõistetakse objektide (hulgateooria keeles elementide) kogumit (sõltumata objektide arvust).

Hulkade ühisosa Venni diagrammil

Näitena tuuakse tavaliselt füüsiliste esemete kogumid: linnuparv, klassitäis õpilasi jne. Matemaatikas on hulkade elemendid siiski matemaatilised objektid, näiteks arvud. Elementide loomusele siiski põhimõttelisi kitsendusi ei ole: nad võivad olla nii konkreetsed füüsilised esemed kui ka abstraktsed objektid. Hulgateooriat hulkade elementide loomus üldiselt ei huvita.

Kuigi sageli määratletakse hulki nende elementide mingi ühise tunnuse järgi, ei pruugi hulga elementidel olla midagi ühist peale selle, et nad on selle hulga elemendid.

Hulgad on igal juhul abstraktsed, mitte füüsilised objektid.

Et hulga elemendid võivad olla abstraktsed elemendid, siis võib üks hulk olla teise hulga element. Hulk võib ka samaaegselt olla teise hulga element ning omada elemente, mis on hulgad.
Loe edasi ...Valitud artiklite arhiiv

HILLBLU pigreco.png
Valitud pilt
Mandelbroti fraktal

See pilt kujutab osa Benoît Mandelbrot järgi nimetatud Mandelbroti fraktali visualiseeringust.

Mandelbroti fraktaal on hulk punktidest, mis moodustavad keeruka tasapinna; äärejoone, mis moodustab murru. Fraktali iga uus suurendusaste toob esile hulgaliselt uusi koopiaid varemnähtud kujutisest.

System-users.svg
Matemaatikuid

Niels Henrik AbelApollonios PergestArchimedesThomas BayesDaniel BernoulliJános BolyaiGeorge BooleGeorg CantorAugustin Louis CauchyNicolaus CusanusRené DescartesGérard DesarguesEratosthenesEukleidesLeonhard EulerPierre de FermatScipione del FerroLeonardo FibonacciGottlob FregeÉvariste GaloisCarl Friedrich GaussKurt GödelHeronDavid HilbertHippokrates ChioseltChristiaan HuygensHypatiaJohannes KeplerGottfried Wilhelm LeibnizBenoît MandelbrotSolomon MarcusAndrei MarkovTõnu MölsJohn NapierJohn Forbes NashIsaac NewtonEmmy NoetherBlaise PascalGrigori PerelmanHenri PoincaréPythagorasSrinivasa RamanujanRegiomontanusBernhard RiemannTarmo SoomereSimon StevinKarl ZsigmondyJohn-Tagore TevetThalesTheaitetosAlan TuringFrançois VièteNorbert WienerAndrew Wiles

Vaata ka: Matemaatikute loend

Nuvola apps kchart.svg
Matemaatika mõisteid

aarsusabakusAbeli automaatAbeli rühmabsoluutväärtusabstsissaksioomalamhulkalgoritmalgteguralusapoteemaritmeetiline operatsioonarvarvelaudarvujadaastendamineavaldisBayesi valembinaarne algebraline tehebinoombiruutvõrrandBoole'i algebraCantori diagonaaltõestusdeterminantdiferentsiaaldiferentsiaalvõrranddiofantiline võrranddiskreetne matemaatikadispersioondistributiivsuseksponentvõrrandelementaarsündmuste süsteemEukleidese teoreemevolventfaktoriaalFibonacci jadaFourier' teisendusfunktsiooni üldavaldisgraafikgraafiteooriahaarHeroni valemhulkhüperboolidempotentsusimaginaarühikintegriteetkonditeratsioonimeetodjagatisjuhuslik sündmusjuuriminekolmnurkkommutatiivsuskompleksarvudkongruentsuskonstantkontsentrilised objektidkoonuskoordinaatteljedkoosinusteoreemkorrutamisreegelkuldlõigeLagrange'i keskväärtusteoreemliblikaefektliitmisreegellineaarvõrrandlõplik jadalõpmatusmaatriksMarkovi ahelmediaanMersenne'i arvudmonoidmuutujamääramata integraalNewtoni binoomvalemnullitegurnurkordinaatosaline järjestusparaboolpiipindalapolüeederpolünoompositsiooniline arvusüsteempotentseerimineprimitiivne algtegurpromillpunktpöördkehaPythagorase teoreemraadiusradiaanratsionaalarvudringringi kvadratuurrombromboidRusselli paradoksruumalaruutruutjuurruutmaatriksruutvõrrandisüsteemrühmoidsekundsidus graafsinusoidskalaarstandardhälvestatistikastohhastiline planeeriminesuurim ühistegursuanpansuurringjoonsõelateooriaZsigmondy teoreemtangenstasandteheteoreemternaarne teheThalese teoreemtippnurgadtrapetsoidtuletistõenäosusteooriatäielik järjestusunaarne teheuniversaalalgebravariatsioonikordajavektorVenni diagrammvõrrandühe muutuja polünoomühikelementühisosaümbrus

Vaata ka: Matemaatika mõisteid

Nuvola apps kpovmodeler.svg
Kategooriapuu
Gcalctool.svg
Kuidas Sina aidata saad?


Bronzewiki 2.png
Tsitaat

""Ilmne" on matemaatikas kõige ohtlikum sõna."
Eric Temple Bell (1882–1960)