Julius Mark
 |
Selles artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. |
Julius Mark (27. märts 1890[1] Idavere, Haljala kihelkond – 2. märts 1959 Washington[1]) oli eesti keeleteadlane.
Mark oli Lauri Kettuse õpilane.[viide?] Tema 1923. aastal kaitstud doktoriväitekiri käsitles läänemeresoome keelte omastusliiteid.[1]
Julius Mark oli uurali keeleteaduse professor Tartu Ülikoolis 1919–1944.[1] Aastal 1938 määrati ta Eesti Teaduste Akadeemia algkoosseisu ning valiti asepresidendiks. Sellele ametikohale jäi ta 1940. aastani.[1]
Ta oli ajakirja Eesti Keel peatoimetaja ja Õpetatud Eesti Seltsi esimees. Tema algatusel võttis Õpetatud Eesti Selts töökeelena kasutusele eesti keele.[viide?]
Õppetöös oli Mark väga range. Auditooriumis ta üliõpilastel eriti rääkida ega küsimusi esitada ei lasknud, kuigi ta mitteformaalses õhkkonnas nendega suhtles. Kui üks Prantsusmaal õppimas käinud üliõpilane julges pomiseda, et professor Sauvageot'l on ühes küsimuses teistsugune seisukoht, saatis Mark ta auditooriumist välja ning asi lõppes sellega, et too läks hoopis metsandust õppima.[viide?]
1944. aastal Mark lahkus Eestist, 1951-1959 oli ta soome keele õppejõud Georgetowni ülikoolis Washingtonis.[1]
Sisukord |
Isiklikku [muuda]
Julius Margi vend oli majandusteadlane Reinhold Mark.[viide?]
Julius Mark oli aastatel 1921–41 abielus skulptori ja graafiku Kristine Meiga (1895–1969). Nende tütred on antropoloog Karin Mark (1922–99), maalikunstnik ja raamatugraafik Lüüdia Vallimäe-Mark (1925–2004) ning geolooog ja paleontoloog Elga Mark-Kurik (1928).[viide?]
Viited [muuda]
Kirjandus [muuda]
- Paul Ariste, "Prof. Julius Mark surnud" – ajaleht Tartu Riiklik Ülikool 8. 5. 1959
- Lauri Posti, "Julius Mark" (nekroloog) – Virittäjä (Helsinki), 1959, nr 3, lk 391–394 (separaat: [1])
- Paul Ariste, "Julius Mark pedagoogina ja õpetlasena" – Keel ja Kirjandus 1987, nr 11, lk 676–679
- Paul Alvre, "Julius Mark 100" – Edasi 24. 3. 1990, lk 5
- Paul Alvre, "Julius Mark õpetlasena ja teadustöö organiseerijana" – Keel ja Kirjandus 1990, nr 3, lk 129–135
- Julius Mark, "Paar kildu eesti-ungari kultuurisuhetest". Kommentaarid ja selgitavad märkused: Paul Kokla – Keel ja Kirjandus 1995, nr 8, lk 554–556
- Paul Alvre, "Zum 110. geburtstag von Julius Mark" – Linguistica Uralica 2000/Dec, nr 4, lk 287–290
Välislingid [muuda]
- Julius Mark Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
