Arutelu:Põhja-Korea

Kasutasin Põhja-Korea haldusjaotuse artiklis http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/ ja EKI andmeid. Kuid nii tuli sisse vasturääkivus haldusjaotuse artikli ja Põhja-Korea artikli haldusjaotuse osa vahel. Urmas

Mul on siin olemas paar head Louna Korea poolt valja antud atlast, kus on ka detailselt antud Pohja Korea haldusjaotus. Louna Korea siiski mingil maaral suhtleb Pohja Koreaga. Selle kohta saab lugeda: www.korea.net, mis on yldse yks huvitav lehekylg. Urmas, kui Sul aega on, siis kylasta ka inglise keelse wikipeedia Pohja Korea lehte, olen sinna juba alguse teinud haldusjaotuse asjus ja kavatsen seda ka siia teha...---Egon 07:57, 30 Dec 2003 (PST)

Vaatasin. Ingliskeelse wikipedia loetelus pole vist kõik 1. järku haldusüksused? Või on nad vastloodud 2003. a jooksul. Üks koht, kust proovisin neid leida - ÜRO kartograafiateenistuse http://www.un.org/Depts/Cartographic/map/profile/korean.pdf 213.35.179.170

Peaks olema, kuid ma ei saanud aru sellest turismi ja toostuspiirkonnast. see kaart millele lingi andsid on tapne, va see, et minu kaardil on ka 2. jargu administratiivyksused. Lisaks, kui ma siia midagi lisan, siis ka koos Hanja kirjapildiga. Hajat ma ise ei oska, kyll aga on seda voimalik tolkida labi sellise aadressi, nagu www.naver.com. Ja nagu sa naed, on erinevus Pohja ja Louna kaartide kirjapildis, nimelt Pohja kasutab ametlikult MacCune systeemi, Louna Korea aga oma romanisatsiooni.--- 220.73.165.204 11:42, 30 Dec 2003 (PST)

Egon, jutt Põhja-Korea nimest Lõuna-Koreas ei ole eriti arusaadav. Sa peaksid sellest kirjutama detailsemalt. Jätsin välja 16. komponenti, sest sellisel kujul see ei ole üldse arusaadav. Andres 11:06, 19 Feb 2004 (UTC)

See seletab põhjust, miks Lõuna+Koreas kasutatakse Buk-HAN

God's Han (한; 韓) includes (after the Fall):
1) love
2) longing
3) good motivation and purpose
4) greatness
5) wholeness
6) unity
7) urgency
8) completion
9) sacrifice
10) hope
11) repentance
12) large quantity
13) regret
14) sorrow
15) grudge

Selline on minu allikas. 16 asemel oli 15, olin juba unustanud. Vabandust!

Hea küll, Sa räägid sellest, et sellel hieroglüüfil (või silbil) on 15 tähendust. Aga sama hieroglüüf on ka Lõuna-Korea nimes. Kuidas moodustuvad Põhja-Korea nimes sellised vihjed, mida Põhja-Korea nimes ei ole? Andres 12:22, 19 Feb 2004 (UTC)

Aga seda kasutavad ju lõuna-korealased koos eessõnaga buk-põhi. Samas seda väljendit ei kasuta ju keegi teine, peale lõuna-korealaste. Han on silp, millel on 7 erinevat (hiina) hieroglüüfi ja hulga koreakeelseid tähendusi. Samas olen ma juba enne rääkinud Suurest Hani Impeeriumist, kui Sa mäletad. Ka seal on Han Jumala tähenduses, kuid kui lühend sõnast HANANIM ehk otseselt Jumal, mitte tema südamest peale inimese pattulangemist. Asi on meile, kui lääne inimestele natuke segane vast, kuid uurisin seda ühe kristlasest KIA müügiesindajalt. (Et miks ajalehes on kirjas Buk-Han (seoses Kim'i sünnipäevaga)). (Hiljem leidsin Naverist need 15 tähendust)

Kas me lähtume silbi han tähendustest või antud hieroglüüfi tähendusest?

Hananim ei ole ju hiina keelest tulnud sõna?

Seda hieroglüüfi ei kasutata praegu ei hiina ega jaapani keeles.

Ma leidsin siiski, et jaapani keeles seda kasutatakse (hääldus [kan]). Lõuna-Korea on Daikan. Andres 17:12, 19 Feb 2004 (UTC)

Kas after the Fall on pärast pattulangemist? (unustasin enne alla kirjutada) Andres 17:12, 19 Feb 2004 (UTC)

Ma uurin asja edasi, alles ärkasin. Varsti sõidan Gumisse. Inglise keeles on pattulangemine The Fall of Man

Paljud sõnad korea keeles on väga vana korea algega (just vaatasin siin kalendrit ja on aasta 4337 korealaste ajaarvamises) kuid samas on mingi sündmus või traditsioon toonud hiina hieroglüüfi mingit sõna töhistama. Hiina keelega ei pruugi ka tegemist üldse olla. Samas kasutatakse ka vanu hiina hieroglüüfe, mida hiinlased ise enam ei kasutagi. Ma pean veel asja kohe täpsustama. Helistan õhtul Chonnami Ülikooli raamatukokku.

Ma ei tiagi kohe - minul on kange tahtmine teisaldada see artikkel pealkirja Korea Rahvademokraatlik Vabariik alla... - Ahsoous 9. september 2005, kell 06.48 (UTC)

Pooldan. Taivo 9. september 2005, kell 08.15 (UTC)

Olen vastu. Sellisel juhul tuleb kõik riigiartiklid ümber nimetada nende ametlike nimede järgi, sh Eesti. Ja edasi tekib terve hulk mittevajalikku segadust. Kõigepealt, oskad ehk moment ja peast öelda kumb Kongodest on Kongo Vabariik ja kumb Kongo Demokraatlik Vabariik? Sama segadus tekib ka Koreadega. Lisaks jõuame üsna kindlalt seisuni, kus mingi riigi puhul tekib küsimus, kas tohib kirjutada riigi artiklis ajaloo all sündmustest, mis toimusid ajal, kui riik kandis natukene teist nime (Rumeenia oli Rumeenia Rahvavabariik või Rumeenia Sotsialistlik Vabariik). - Urmas 9. september 2005, kell 09.44 (UTC) PS Mis põhjendusel tuleks ümber nimetada?

Ma ei saa absoluutselt su Kongo küsimusele pihta - kas sa mõtled neid pealinnadega nimekujusid või? Minu meelest meil siin nagu ongi ju artiklid nimelt kujudel Kongo Vabariik ja Kongo Demokraatlik Vabariik ilmselt tekib tulevikus ka veel Belgia Kongo ja ka Kongo Vaba Riik. Ja teiseks ma ei mõtle siinkohal mitte ümbernimetamist ametliku nimekuju pärast, vaid et lihtsalt mulle muide tundub, et Eestis on see isegi levinum nimekuju. Teiseks ilmselt tekivad arusaamisraskused kui tahta rääkida Korea ajaloost 1945-48... - Ahsoous 9. september 2005, kell 10.32 (UTC)

St kui meil on olemas "Põhja-Korea" asemel "Korea Rahvademokraatlik Vabariik", siis peab olema ka "Lõuna-Koreast" saama "Korea Vabariik". Järgmisena tulevad mängu mnemotehnilised võtted. Palju lihtsam on ära õppida ja meelde jätta konstruktsioone Põhja-Korea ja Lõuna-Korea, kui Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Korea Vabariik. Katse mõttes lase oma tuttavatel nimetada, kuidas on Lõuna-Korea, Põhja-Korea, Hiina ja Taiwani ametlikud riiginimed (kaartide segamise mõttes võid veel mõne lisada - ehk Vietnami).

kle suunamised jäävad ju alles ja kui nüüd entsüklopeedia põhiolemusest rääkida siis nagu oleks selle esmane funktsioon rahva harimine aga artikli pealkirja Põhja-Korea järgi võib kahjuks kujunedagi eksiarvamus, et see on riigi nimi ja muide see, et artiklis Hiina räägitakse nii muu hulgas ka Hiina Rahvavabariigist on isiklikult mulle küll täiesti vastuvõtmatu. Muide ma ei üritagi seda sinu pakutavat katset ette võtta, sest juhuslikult on valdav enamamus mu tuttavaist juhuslikult ka koolis käinud. - Ahsoous 9. september 2005, kell 12.01 (UTC)

Ümbersuunamine ümbersuunamiseks. Tuleb ümber nimetada KÕIK riikide artiklid (ühetaolisus). Oled valmis? Lisaks tuleb kõiki riiginimesid ka kogu aeg jälgida, sest need kipuvad aeg-ajalt muutuma ja siis tuleb artikkel ümber nimetada.

Koolis käimine üldiselt automaatselt targaks ei tee.

Põhja-Korea on käsitletav selle riigi "maanimena". - Urmas 9. september 2005, kell 12.17 (UTC)

Kuid mis ikkagi on artikli ümbernimetamise põhjus? - Urmas 9. september 2005, kell 12.17 (UTC)

Nii, vaata, ma tahaks tänasel päeval kirjutada Põhja-Koreas kuulutati välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik - Ahsoous 9. september 2005, kell 12.25 (UTC)

Praegused nimedkujud on KNAB-i ja "Maailma kohanimede" järgi paika saanud. - Urmas 9. september 2005, kell 10.55 (UTC)

KNAB on küll kena üritus, aga terve hulga selle seisukohtadega ma ei nõustu... aga see pole see teema - Ahsoous 9. september 2005, kell 12.01 (UTC)

"Põhja-Korea" on Korea RDV mitteametlik nii-öelda lühendnimi. Ei ole ju sellist reeglit, et iga asja peab nimetama ametliku nimega. Teiseks on meil selline süsteem, et maa identifitseeritakse üldjuhul riigi järgi. Artiklis "Põhja-Korea" ei ole juttu ainult riigist, vaid ka (ja isegi rohkem) maast, kus see riik asub (kuigi mitmeski vallas on otstarbekam rääkida Koreast kui tervikust).

Kui sa tahad kirjutada "Põhja-Koreas" jne, siis on parem kirjutada "Korea põhjaosas". See kehtib sõltumata sellest, millist artiklipealkirja me kasutame.

Urmase asemel mina ei rõhutaks vajadust artiklipealkirju ümber nimetada ja ühtlustada. Asju ümber nimetada tuleb aeg-ajalt niikuinii, näiteks ka KNAB-is esitatu ei ole püsiv. Ühtlustamise vajadus on minu meelest üldse küsitav. Andres 10. september 2005, kell 06.05 (UTC)

Riikide artiklid on meil pealkirjastatud nende maanime järgi. Erandiks on juhud, kui maanimi oleks erineva tähendusega (Lõuna-Aafrika Vabariik nt). Ma ei leia, et Põhja-Korea üksi oleks sedavõrd suur erand, et teda kindlasti tuleks ümber nimetama hakata. "Põhja-Korea" maanimena tarvitamine võib olla harjumatu nõukogudeaegses kontekstis, kus Korea tähendas Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki. Oli olemas ka "imperialistide" mõju alune režiim (tollal sugugi mitte demokraatlik, seega "rahvavaenulik" ja "paha" ;)) poolsaare lõunaosas. Ainsa Koreana tunnistas NLiit aga Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki - Lõuna-Korea tunnustamine ja diplomaatiliste suhete sõlmimine toimus alles NLiidu lõpupäevadel. "Korea Rahvademokraatlik Vabariik" võrdus nõukogudeaegses kontekstis KOGU "Koreaga". 'Anomaalse', tunnustamata lõunaosa nimena tarvitati "Lõuna-Koread", selleks et teda 'õigest' Koreast eristada. Ja loomulikult polnud vajadust neid võrdsetena kohelda ja taandada Korea RDV nimetuse "Põhja-Korea" alla - oli ju Korea Vabariik nõukogulikust seisukohast ajutine nähtus. See on minu nägemist mööda põhjus, miks meile tundub harjumuspärane "Lõuna-Korea", kuid mitte "Põhja-Korea", - minevikust pärit harjumused ning kuvandid.

Kui nimetada ümber "Põhja-Korea" tuleb seda teha ka "Lõuna-Koreaga". Ma ei leia, et viimase nimega artikkel oleks sellisel juhul mingilgi määral õigustatud.

"Põhja-Korea" asendamine "Korea põhjaosaga" pole mõistlik - geograafiliselt on tegemist Korea põhjaosaga, mis on väiksema ulatusega, kui Põhja-Korea (on olemas veel ka "Korea keskosa", "Korea idaosa" jne).

KNAB-is esitatu on e-teatmikule omaselt täienev ja paranduv, kuid asja juures on kõige olulisem hoopis see, milliseid keelepõhimõtteid ta järgib. - Urmas 10. september 2005, kell 08.50 (UTC)

Pidasin silmas väljendi "Põhja-Korea" asendamist selles kontekstis, mida Ahsoous mainis.

KNAB-i puhul pidasin silmas, et kui me juhindume KNAB-ist, peame kaasa tegema KNAB-i muutused. Andres 10. september 2005, kell 09.03 (UTC)

"Põhja-Koreas kuulutati välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik" ? - Urmas 10. september 2005, kell 09.30 (UTC)

Jah, pidasin silmas seda. Olenevalt kontekstist võib siin muidugi tarvis olla ka muid väljendeid. Andres 10. september 2005, kell 09.40 (UTC)

See on konkreetset väljendit oleks õige alustada "Pyongyangis kuulutati ..." või "Koreas kuulutati ...". Keegi ei kavatsenudki Koread kaheks jagada. Mõlemad konfliktipooled tahtsid ikka kogu Koread, mistõttu on mõttetus alustada lauset nii nagu ees kirjas. Seda ajaloolises kontekstis. Konkreetne väljakuulutamise sündmus ise saab aga toimuda ikka ainult mingis linnas, mitte tunt-teab-kus-põllal, nagu need asjad käivad (Terijoe näidet peaks kõik teadma).

suurriikide konflikti puhul... ja kui järgi mõtled siis ei ole see üldse mitte mõttetus lause nimelt nii alustada vaid just täpselt nii see oligi.... ja hääküll kui linnast juttu teha siis vist peaks kirjutama Moskvas? Ehk taipasid, et tegu oli lihtsalt näitega, mille puhul on vaja lausesse kuidagi nagu kaks erinevat asja sisse mahutada, samas kui üks nendest kannab hoopis teise asja nime... - Ahsoous 10. september 2005, kell 15.30 (UTC)

Praegusel hetkel on Korea RDV ja Põhja-Korea sünonüümid (ehkki üks on riiginimi ja teine maanimi, on nad territooriumilt samased). Korea RDV väljakuulutamise ajal nad seda polnud, kuid Korea sõja lahingutegevuse lõpust (1953) on piirid ja poolsaare riikide maa-ala selgelt paigas. - Urmas 12. september 2005, kell 06.39 (UTC)

Kas ma eksin, kui arvan, et mõningaseks probleemiks on ka erapooletus - tundmus artikli kirjutamisel, et üks Korea on 'õigem' kui teine? - Urmas 10. september 2005, kell 09.52 (UTC)

Nõus. Arvan, et pigem võib häirida lihtsalt see, et riigi ametlik nimi on hoopis teistsugune. Andres 10. september 2005, kell 10.39 (UTC)

Kui "Põhja-Koreast" teha "Korea Rahvademokraatlik Vabariik", siis tuleb ka "Lõuna-Koreast" teha "Korea Vabariik". Ja Taiwaniga toimida täpselt samast põhimõttest lähtuvalt. - Urmas 12. september 2005, kell 06.39 (UTC)

Mulle tundub, et säärane seostamine ei ole kohustuslik. Andres 12. september 2005, kell 07.11 (UTC)

Mille poolest see Põhja-Korea selline erand on? - Urmas 12. september 2005, kell 07.14 (UTC)

Mina ei arva üldse, et Põhja-Korea on mingi erand või et peaks pealkirja muutma. Tahan lihtsalt öelda, et kui mingist põhimõttest kuskil erand tehakse, siis see ei tähenda, et põhimõtet tuleb muuta. Üldse, meil ei ole kohustust mingit põhimõtet täiesti järjekindlalt järgida. Andres 12. september 2005, kell 13.54 (UTC)

Klaar. - Urmas 12. september 2005, kell 14.01 (UTC)

KNAB-i järgides tuleks kirjutada Kim Chŏng-il. Andres 7. märts 2006, kell 19.20 (UTC)

See ümberkirjutusviis korea nimedele on Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus (1996). Sama toimkond on tegelenud ka paljude teiste keeltega. - Urmas 7. märts 2006, kell 19.37 (UTC)

Tähtis on see, et me kirjutame isikunimesid sama süsteemi järgi nagu kohanimesid. Lõuna-Korea ja valgevene nimede puhul me keeletoimkonna soovitust ei järgi. Andres 7. märts 2006, kell 19.56 (UTC)

See paistab järgivat McCune-Reischaueri süsteemi, mida peetakse üheks kahest tunnustatud korea keele ümberkirjutusviisiks. Ka Põhja-Korea tunnistab seda ametliku süsteemina. Teine variant oleks Gim Jeong-il. -- Sacerdos79 7. märts 2006, kell 19.44 (UTC)

Kui ta oleks Lõuna-Korea tegelane, siis me kirjutaksime nii. Õigupoolest on see skisofreeniline olukord. Ja Taiwani puhul me ju Taiwani omaladinat ei järgi just selleks, et kõik hiina nimed oleksid ühe süsteemi järgi kirjutatud. Andres 7. märts 2006, kell 20.00 (UTC)

Pole õige öelda, et ta on riigipea. Ta on küll kõrgeim ametnik, kuid ta Rahvusliku Kaitsekomisjoni esimehe ametikohal, president on hoopis teine mees. Andres 7. märts 2006, kell 19.32 (UTC)

Jah, Põhja-Korea on ju ainus riik, kus riigipea on surnud inimene ehk siis vana Kim ise. :) -- Sacerdos79 7. märts 2006, kell 19.44 (UTC)

See selleks. Aga kommunistlikes, ja yldse kõigis diktatuuririikides, on riigipea kysimus alati yheselt selge. Arvan, et see pole koht, kus hakata vaidlema. --Lulu 7. märts 2006, kell 20.29 (UTC)

Ma pole sellega nõus, et see on üheselt selge. Tõepoolest, riigi president on surnud isik, kes jagab riigipea kui sümboli rolli oma pojaga, kes on kõrgeimal riiklikul ametikohal olev elusolev ametnik ning parteijuht, kuid on presidendi rolli delegeerinud Ülemrahvakogule, mis on seega kollektiivne riigipea, mille esimees on "välisasjade riigipea", kes võtab näiteks saadikute volikirju vastu. Arvan, et tabelis tuleb ametikohad konkretiseerida ning kirjeldada neid vastavas artiklis. Ka "igavene president" tuleks siin ära tuua. Pole üldse selge, kas Kim on diktaator või on ta lihtsalt esinduskuju. Andres 7. märts 2006, kell 21.29 (UTC)

Riigipea ei ole siin minu meelest õigesti märgitud. Andres 27. detsember 2006, kell 21:33 (UTC)

Arutluses on riigist palju juttu, aga artikkel on minu arvates üsna kehvas seisus--Rünno 8. aprill 2009, kell 17:48 (UTC)

Inglise vikis on Ch'oe, saksa vikis Choe. Sellesse peab süvenema. Andres 8. juuni 2010, kell 02:52 (EEST)[vasta]

Rahvaarv (2006)
Rahvastiku tihedus23 113 000
192 in/km² Andres 18. august 2010, kell 15:52 (EEST)[vasta]

EE 15. köites on "Korea Tööpartei". Andres 18. august 2010, kell 15:54 (EEST)[vasta]

Redigeeri-lingid[muuda lähteteksti]

Need on paigast ära. Inglise vikis ma vähemasti seni ei ole kohanud niisugust asja, aga siin näen neid liiga tihti. Kas asi on äkki mallides? --kanakukk 18. august 2010, kell 23:56 (EEST).[vasta]

Ka pildid võivad neid paigasst ära ajada. Andres 19. august 2010, kell 08:47 (EEST)[vasta]

"Pilk minevikku", kohe ei tea, kuhu seda panna... —Pietadè (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 16:16 (EET)[vasta]

Välislingid[muuda lähteteksti]

Alison Gee, Decoding North Korea's fish and mushroom slogans, BBC News Online, 13. veebruar 2015 (inglise keeles)

Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

http://i.gizmodo.com/5199611/north-korea-intercontinental-ballistic-missile-fails-miserably
- In Põhja-Korea on 2013-06-24 13:01:49, Socket Error: 'Name or service not known'
- In Põhja-Korea on 2013-07-06 20:31:08, Socket Error: 'Name or service not known'

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 23:31 (EEST)[vasta]

Infokasti võiks juba märkida, et 15. augustist kehtib uus ajavöönd, muidu läheb veel meelest ära. Andres (arutelu) 8. august 2015, kell 03:43 (EEST)[vasta]

Majanduse lõik[muuda lähteteksti]

Muutsin majanduse lõigu pealkirja "Raketiprogramm"-iks, sest kellegi poolt meeleheitlikult P-Korea halvustamiseks kokku kirjutatud lõik sisaldas üksnes propagandajuttu ebaõnnestunud raketikatsetusest. Täiendasin lühidalt ka värskema infoga, et on ka õnnestunud katsetusi. Tore oleks, kui Vikipeedias järgitaks siiski neutraalset joont, mitte ei kasutataks seda ebasoosingus olevate riikide halvustamiseks. Las majanduse lõigu kirjutab mõni inimene, kes suudab P-Koreasse neutraalselt suhtuda. --90.191.198.230 8. detsember 2017, kell 11:26 (EET)[vasta]