Hrodna

Allikas: Vikipeedia
Hrodna

[ hr'odna ]
valgevene Гродна * / Hrodna
*transkriptsioon: Grodna
klassikaline valgevene Горадня * / Horadnia
*transkriptsioon: Goradnja
vene Гродно
*transkriptsioon: Grodno

Coat of Arms of Hrodna, Belarus.png
Hrodna vapp
Flag of Hrodna.jpg
Hrodna lipp

Pindala: 142 km²
Elanikke: 327 500 (2009)

Koordinaadid: 53° 40′ N, 23° 50′ E53.66666666666723.833333333333koordinaadid: 53° 40′ N, 23° 50′ E

Hrodna ehk Grodna (valgevene keeles Гродна, Горадня (Horadnia) või Гародня (Harodnia), leedu Gardinas) on oblastikeskus Valgevene lääneosas Nemunase jõel Poola ja Leedu piiri lähedal.

Linna läbib Peterburist Vilniuse kaudu Varssavisse kulgev raudteeliin. Linnas elab 327 500 elanikku (2009), kellest 62,57 % on valgevenelasi, 19,74 % poolakaid, 12,2 % venelasi, 1,82 % ukrainlasi ja 3,67 % teistest rahvustest inimesi. Enne Teist maailmasõda oli Hrodna poola-juudi enamusega linn.

1- Oktoobri rajoon, 2 - Lenini rajoon

Hrodna on jagatud halduslikult kaheks rajooniks. Nemunase vasakkaldal asub Oktoobri rajoon ja paremkaldal Lenini rajoon,

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hrodna piirkond koos Valgevenega kuulus kuni 1795. aastal toinunud III Poola jagamiseni Rzeczpospolita riigi koosseisu, pärast aga III Poola jagamist loobus Rzeczpospolita kuningas Stanisław August Poniatowski Hrodnas Rzeczpospolita kuningatroonist ning asus elama Hrodna kuningalossi, kus ta elas kuni 1797. aastani, kui ta lahkus uue Vene keisri Paul I kutsel Peterburgi, kus ta ka 1798. aastal suri.

Alates 1920. aasta oktoobrist oli Hrodna Poola võimu all. Punaarmee hõivas Hrodna 21. septembril 1939. 23. juunist 1941 kuni 16. juulini 1944 oli linn Saksa vägede poolt okupeeritud.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hrodna jäähokiklubi HK Njoman Hrodna on 4-kordne Valgevene meister (1998, 1999, 2001, 2013). Linnas tegutseb ka jalgpalliklubi FK Njoman Hrodna.

Linnas asub Hrodna loomaaed, mis on Valgevene vanim ja kus 2011. aasta seisuga oli 317 liigist loomi.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]