Laiuse ordulinnus

Allikas: Vikipeedia

Laiuse ordulinnuse varemed

Laiuse ordulinnus (saksa Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus Laiusevälja külas. Kaasajal on linnus varemeis.

Linnuse vanimaks osaks on hilisema ringmüüri edelanurgas paiknenud maakividest ja tellistest majalinnus, mis ehitati arvatavasti 14. sajandil. Esmakordselt mainitakse seda aastal 1406. Peatselt lisandus majalinnusele ringmüürkastell. Sissepääs linnusesse asus müüri kagupoolses osas. 15. sajandi alguses ehitati linnus ümber. Uus värav murti müüri lääneseina, rajati väravahoone ja eeslinnus. Sama sajandi keskpaigas lisati linnuse loode-, kirde ja kagunurka ümartornid. Müüride kõrgemaks ja paksemaks ehitamist jätkati ka edaspidi.

Liivi sõja alguses 1558. aastal langes Laiuse ordulinnus Moskva vägede kätte, kes selle 1559 purustasid. Linnus oli hiljem siiski veel kasutusel nii Poola võimu ajal Laiuse staarostkonna kui ka Rootsi võimu all alates 1622. aastast Laiuse lossilääni keskusena. Vahetult peale Rootsi võimu alla sattumist annetati Laiuse lään Henrik Klasson Flemingule. Põhjasõja ajal, pärast Narva lahingut, oli Rootsi kuningas Karl XII oma vägedega Laiusel talvekorteris (1700–1701). Edasise sõjategevuse käigus purustati linnus lõplikult ja on sestpeale varemetes.