Spilve lahing
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21. (8). juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 Liivimaal Riia all Daugava ääres toimunud Saksimaa kuurvürstiriigi ja Vene tsaaririigi sõjaväe ning Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahingutegevus.
21. (8) juulil 1701 toiminud purustasid Rootsi väed kuningas Karl XII Saksimaa kuurvürstiriigi kahekordselt ületava (20 000 meest)armee, mida juhatas Saksi ülemjuhataja feldmarssal krahv Adam Heinrich von Steinau. Saksi vägede liitlastena osalesid lahingus ka Kuramaa hertsog Friedrich Wilhelm ja Rootsi riigi reetnud Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul.
1701. aasta kevadel oli Venemaa keiser Peeter I Saksi vägede tugevdamiseks vürst Anikita Repnini 18 soldati- ja 1 streletsipolguga, milles oli ligi 20 000 sõdurit. Krahv Adam Heinrich von Steinau enesekindluse tõttu jäeti aga enamis vene vägesid Kokenhauseni tänapäeva Koknese) piirkonda ning Saksi vägedega ühines vaid 4000 sõdurit.
Lahingu eel lasi Adam Heinrich von Steinau end kõrvalejuhtimismanöövrist(suitsukate jõe ületamiseks) ära petta ning killustas oma väeosad. Tekkinud käsivõitluses purustasid Rootsi väed saksi väed, võtsid vangi hertsogi Friedrich Wilhelmi ning haavasid Patkulit, Saksi feldmarssal ja saksi väed põgenesid, jättes maha kõik suurtükid ja langenutena 2 000 sõdurit.
Saksimaa kuurvürstiriigi väed taganesid Poolase, osa vene vägesi jäid aga piiramisrõngasse ning peale allaandmisest keeldumist hävitati Rootsi vägede poolt.
Piiramisrõngasse jäänud venelastest jäi ellu ainult 12 inimest, kelle päästis selleks ajaks kohale jõudnud Karl XII. Rootslaste kaotused oli ligi 100 tapetud musketäri, ooberst Magnus von Helmersen, major Karl Gustav von Lilienstierna ja mõned ohvitserid ja sõdurid rasketi haavatuna.
Liivimaa tsiviilkuberner Mihhail Zinovjevi initsiatiivil püstitati sündmuse 190. aastapäeval 1891 Riias Daugava jões asuval Lucavsala (Lutzausholm) saarel piiramisrõngas hukkunud 400-le vene sõdurile, tsiviilinsener B. Epingeri projekti järgi valminud 6 meetri kõrgune Soome graniidist õigeusu kabeli kujuline monument.[1] [2] [3]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
- "Памяти 400 русских воинов, геройски павших при защите острова 10 июля 1701 года".
- 1700 [Fältverken vid Lutzausholm 1700] Karta över Ludshofs- och Friedrichsholmarna i Dyna söder om Riga. Svenska fältverk på Lutzausholm, sachsiska på motsatta Dynastranden. — Kaart 0425:09:175 Rootsi Sõjaarhiivis.
