Spilve lahing

Allikas: Vikipeedia
Spilve lahing
Osa Põhjasõjast
BM01207Am.jpg
Johann Christoph Brotze kogu
Toimumisaeg 21. juuli ukj
8. juuli vkj
9. juuli rkj 1701
Toimumiskoht Riia linna all Daugava ääres
Tulemus Rootsi vägede võit
Osalised
Flag of Sweden.svg Rootsi Kuningriik Union Sachsen-Polen-Litauen.png Saksimaa kuurvürst- Poola kuningas August II
Flag of Courland (state).svg Kuramaa hertsogiriik
Russian coa 1589 grozny.png Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Flag of Sweden.svg Rootsi kuningas Karl XII
Flag of Sweden.svg Liivimaa kindralkuberner Erik Dahlberg
Flag of Electoral Saxony.svg Saksi feldmarssal Adam Heinrich von Steinau
Flag of Courland (state).svg Kuramaa regentvalitseja Ferdinand Kettler
Jõudude suurus
ca 14 000 ca 25 000

Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21. (8). juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 Liivimaal Riia all Daugava ääres toimunud Saksimaa kuurvürstiriigi, Kuramaa hertsogiriigi ja Vene tsaaririigi sõjaväe ning Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemusel purustati Saksi-Rzeczpospolita-Moskva väed ja vabastati piiramisest Riia linn.

Spilve lahingu skeem

21. ukj (8 vkj) juulil 1701 toiminud lahingus purustasid Rootsi väed kuningas Karl XII juhtimisel Saksimaa kuurvürstiriigi kahekordselt ületava (20 000 meest) armee, mida juhatas Saksi vägede ülemjuhataja feldmarssal krahv Adam Heinrich von Steinau. Saksi vägede liitlastena osalesid lahingus ka Kuramaa regentvalitseja Ferdinand Kettler ja Rootsi riigi reetnud Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul.

1701. aasta kevadel oli Venemaa tsaar Peeter I saatnud liitlase, Saksi vägede tugevdamiseks vürst Anikita Repnini 18 soldati- ja 1 streletsipolguga, milles oli ligi 20 000 sõdurit. Krahv Adam Heinrich von Steinau enesekindluse tõttu jäeti aga enamik vene vägesid Kokenhauseni piirkonda ja Saksi vägedega ühines Riia all vaid 4000 sõdurit.

Lahingu käik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi väed saabusid Daugava jõe vasakkaldale 20. ukj (7 vkj) juulil 1701. Lahingu eel lasi Adam Heinrich von Steinau end pettemanöövrist (suitsukate jõe ületamiseks) ära petta ning killustas oma väeosad. Rootsi väed kuningas Karl XII juhtimisel ületasid jõe 21. (8) juuli varahommikul, kella 5 paiku Riia kindluse ja dessantlaevadele paigutatud kahurite kaitse all ning randusid Daudava Riiapoolsel rannal ning käsivõitluses kella 7 sundisid saksilaste väed taganema. Käsivõitluses purustasid Rootsi väed Saksi väed, võtsid vangi Kuramaa regentvalitseja Ferdinand Kettleri ning haavasid Patkulit, Saksi feldmarssal ja saksi väed põgenesid, jättes maha kõik suurtükid ja langenutena 2000 sõdurit.

Saksi vägesid toetanud üks vene väesalk oli paigutatud Daugava jões asuval Lucavsala (Lutzausholm) saarel. Vene väesalk jäi aga piiramisrõngasse ning pärast allaandmisest keeldumist hävitati Rootsi vägede poolt, rootslaste kaotused oli ligi 100 tapetud musketäri, ooberst Magnus von Helmersen, major Karl Gustav von Lilienstierna, mõned ohvitserid ja sõdurid raskelt haavatuna.. Piiramisrõngasse jäänud venelastest jäi ellu ainult 12 inimest, kelle päästis selleks ajaks kohale jõudnud Karl XII.

Lahingu tulemused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksimaa kuurvürstiriigi väed taganesid Poolasse.

Lahingu mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivimaa tsiviilkuberner Mihhail Zinovjevi initsiatiivil püstitati sündmuse 190. aastapäeval 1891 Riias Daugava jões asuval Lucavsala (Lutzausholm) saarel, piiramisrõngas hukkunud 400 vene sõdurile tsiviilinsener B. Epingeri projekti järgi valminud 6 meetri kõrgune Soome graniidist õigeusu kabeli kujuline monument.[1] [2] [3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]