Spilve lahing

Allikas: Vikipeedia
Spilve lahing
Osa Põhjasõjast
BM01207Am.jpg
Johann Christoph Brotze kogu
Toimumisaeg 1701
Toimumiskoht Riia linna all Daugava ääres
Tulemus Rootsi vägede võit
Osalised
Flag of Sweden.svg Rootsi Kuningriik Russian coa 1589 grozny.png Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Karl XII Adam Heinrich von Steinau

Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21. (8). juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 Liivimaal Riia all Daugava ääres toimunud Saksimaa kuurvürstiriigi ja Vene tsaaririigi sõjaväe ning Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahingutegevus.

Spilve lahingu skeem

21. (8) juulil 1701 toiminud lahingus purustasid Rootsi väed kuningas Karl XII juhtimisel Saksimaa kuurvürstiriigi kahekordselt ületava (20 000 meest) armee, mida juhatas Saksi vägede ülemjuhataja feldmarssal krahv Adam Heinrich von Steinau. Saksi vägede liitlastena osalesid lahingus ka Kuramaa hertsog Friedrich Wilhelm ja Rootsi riigi reetnud Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul.

1701. aasta kevadel oli Venemaa tsaar Peeter I saatnud liitlase, Saksi vägede tugevdamiseks vürst Anikita Repnini 18 soldati- ja 1 streletsipolguga, milles oli ligi 20 000 sõdurit. Krahv Adam Heinrich von Steinau enesekindluse tõttu jäeti aga enamik vene vägesid Kokenhauseni piirkonda ja Saksi vägedega ühines vaid 4000 sõdurit.

Lahingu eel lasi Adam Heinrich von Steinau end pettemanöövrist (suitsukate jõe ületamiseks) ära petta ning killustas oma väeosad. Tekkinud käsivõitluses purustasid Rootsi väed Saksi väed, võtsid vangi hertsogi Friedrich Wilhelmi ning haavasid Patkulit, Saksi feldmarssal ja saksi väed põgenesid, jättes maha kõik suurtükid ja langenutena 2000 sõdurit.

Saksimaa kuurvürstiriigi väed taganesid Poolasse, osa vene vägesid jäi aga piiramisrõngasse ning pärast allaandmisest keeldumist hävitati Rootsi vägede poolt.

Piiramisrõngasse jäänud venelastest jäi ellu ainult 12 inimest, kelle päästis selleks ajaks kohale jõudnud Karl XII. Rootslaste kaotused oli ligi 100 tapetud musketäri, ooberst Magnus von Helmersen, major Karl Gustav von Lilienstierna, mõned ohvitserid ja sõdurid raskelt haavatuna.

Liivimaa tsiviilkuberner Mihhail Zinovjevi initsiatiivil püstitati sündmuse 190. aastapäeval 1891 Riias Daugava jões asuval Lucavsala (Lutzausholm) saarel, piiramisrõngas hukkunud 400 vene sõdurile tsiviilinsener B. Epingeri projekti järgi valminud 6 meetri kõrgune Soome graniidist õigeusu kabeli kujuline monument.[1] [2] [3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]