Rügen

Allikas: Vikipeedia
Rügen satelliidifotol
Kriidikaljud Rügenil
Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil"

Rügen (lat. Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.

Saare pindala on 926 km². Ta jaguneb mitmeks poolsaareks. Saarel on kuni 161 meetri kõrgusi kriidikünkaid, need moodustavad rannikul kohati panku.

Rügen hõlmab suurema osa Rügeni kreisist Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal. Kreisi kuuluvad veel saare idakaldal olevad Hiddensee ja Ummanzi saar ning veel mõned väiksemad saared.

Saare edelarannikut lahutab Saksamaa kirderannikust kitsas Stralsundi väin. 1936 avati sild (Rügendamm) üle väina. 20. detsembril 2007 avati juba teine sild (Rügenbrücke), mis ühendab saart Stralsundi linnaga. Rügenbrücke on Saksamaa pikim sild (selle pikkus on 4104 m). Silla kõrgus on 42 m, mis võimaldab laevadel silla alt läbi sõita. See meenutab Kuldvärava silda San Franciscos.

Saare kagurannikut lahtutab mandrist laiem Boddeni väin.

Rügenil on kaks rahvusparki: suurem Vorpommerni laguunipiirkonna rahvuspark saare lääneosas ja idas olev väiksem Jasmundi rahvuspark, mis kaitseb kuulsaid kriidikaljusid. Lisaks on saare kagukaldal Kagu-Rügeni biosfäärikaitseala nimeline loodusreservaat, mis hõlmab saare kaguosas olevad poolsaared.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rügeni asustas umbes 4000 eKr peekerkultuuri kuuluv rahvas, mis kasutas saare tulekivivarusid.

Meie ajaarvamise algul asustas saare idagermaani hõim rugid, keda goodid nende esialgesest asukohast Odra ja Visla suudme vahel läände surusid. Selle hõimu järgi on Rügen ka oma nime saanud. 4. sajandil lahkusid rugid lõunasse, osalesid Lääne-Rooma riigi hävitamises ja kadusid ajaloost koos idagootidega.

7. sajandil asustasid Rügeni slaavlased rujanid või ranid, kes assimileerisid saarele jäänud germaanlased, kuid võtsid endale nende nime. Rügenist ja Arkonast, sai slaavlaste piirkondlik keskus (see piirkond ulatus Recknitzist Rycki jõeni. Selle poliitiline keskus oli Charenza ja religioosne keskus Rügeni põhjatippu rajatud kindlustatud tempel Svantevit.

Saare alistas Vendi ristisõja käigus 1168. aastal Taani. Järgnes slaavlaste ristimine ja saksastamine sakslaste massilise saarelekolimisega. Endised valitsejad said Rügeni vürstideks.

1325 arvati Rügen Pommeri hertsogkonna koosseisu. 16481815 kuulus ta Rootsile, seejärel läks Preisimaale. Ajal, mil Saksamaa oli lõhestatud, kuulus Rügen Saksa DV-sse.

Koodnimetust "Rügen" kandis operatsioon Hispaania kodusõjas, mille käigus pommitati Guernicat. Selles sõjas oli ka operatsioon "Bodden" saare kagurannikut mandrist eraldava väina järgi.

Saarel elab 77 tuhat inimest (2006). Sellega on ta kaua olnud Läänemere elanike arvult teine saar Usedomi järel, kuid on lähiaastail ilmselt tõusmas esikohale.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rügeni kliima on mõõdukas. Kõige külmemate kuude, jaanuari ja veebruari keskmine temperatuur on 0,0 °C. Kõige soojema kuu, augusti keskmine temperatuur on +16,3 °C. Sademeid on keskmiselt 520–560 mm aastas ning päike paistab 1800–1870 tundi aastas.

Rügen on tähtis turismipiirkond. Üheski teises Saksamaa kreisis ei käi nii palju turiste ühe alalise elaniku kohta kui Rügenil.

Esimene supluskuurort saarel avati juba 1816 saare kagurannikul Putbusis, hiljem lisandus neid veelgi. Idaranniku kuurordid on rahvarohkemad.

Turistide jaoks on säilitatud saare ajalooline kitsarööpmeline raudtee, millel sõidavad auruvedurid.

Rügenil on sündinud 18. sajandil elanud Tartu justiitsbürgermeister Friedrich Konrad Gadebusch.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

54.4444444413.37888889