Jalgpall olümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia

Olümpiamängude jalgpalliturniiri peetakse alates 1900. aasta suveolümpiamängudest Pariisis. Võistlusi ei toimunud 1896. ja 1932. aasta suveolümpiamängudel. Alates 1996. aasta olümpiamängudest Atlantas toimuvad ka naiste jalgpallikoondiste võistlused.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jalgpalli ei olnud 1896. aasta suveolümpiamängude kavas. 1900. ja 1904. aasta võistlustel osalesid turniiril amatöörjalgpalliklubid, ja alles 1908. aasta olümpiamängudel toimus korralik jalgpalliturniir rahvusmeeskondade vahel.

Kaks esimest tiitlit võitis Suurbritaania jalgpallikoondis, mõlemal korral alistades finaalmängus Taani jalgpallikoondise.

Sellest alates on jalgpall olnud kõigi suveolümpiamängude kavas, turniiri ei peetud vaid 1932. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses.

Kuni 1928. aastani olid olümpiamängud ainus rahvusvaheline tiitliturniir koondistele, alles 1930 peeti Uruguays esimene MM. Elukutselistele jalgpalluritel oli olümpial osalemine keelatud ja pärastsõjaaegsetel mängudel (1952–1980) domineerisid seetõttu Ida-Euroopa riikide niinimetatud amatöörid. Kokku on olümpiavõitja selgitatud 20 korda.

1984. aastal lubati ka profid esimest korda platsile, kuid kaasa võisid FIFA nõudel teha vaid need pallurid, kes polnud mänginud MM-võistluste valik- ja finaalturniiridel.

Alates 1992. aasta Barcelona mängudest viidi sisse reegel, et 18 mängijast 15 peavad olema 23-aastased või nooremad. Naiste seas on kehtestatud vanuse alampiir – kaasa tohib teha mängija, kes saab olümpia-aastal vähemalt 16-aastaseks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]