Veepall olümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Olümpiarõngad
Olümpiarõngad
Veepall
Veepall

Veepall on olümpiaprogrammi osa olnud alates II olümpiaadist, mis toimus Pariisis 1900. aastal. Kahel esimesel olümpial ei osalenud riikide rahvusmeeskonnad, vaid üks või mitu neid riike esindavat klubi. 1904. aasta olümpiamängudel Saint Louises võistlesid ainult Ameerika Ühendriikide klubide võistkonnad. Esimesest viiest tiitlist neli võitis Suurbritannia, alates 1932. aastast algas Ungari domineerimine, võites viisteist medalit kahekümne osaluse juures, sealhulgas üheksa kulda.

Naiste veepall lisati olümpiamängude programmi alates 2000. aasta suveolümpiamängudest Sydneys. Naiste turniiril on tugevaimad võistkonnad olnud USA-l, Austraalial, Itaalial ja Hollandil.

Olümpiamängudel aastatel 1932 kuni 1964 domineeris Ungari võistkond, kes võitis seitsmest võimalikust 5 tiitlit. Ungarlased jõudsid 12 järjestikusel olümpiaadil poodiumile, 1928. aasta hõbeda ja 1980. aasta pronksi vahel. Seda perioodi iseloomustas ka veel ühe suure veepalliriigi, Itaalia esilekerkimine. Võideti kuldmedalid 1948. aastal Londonis ja 1960. aastal Roomas.

Ungari 1956. aasta ülestõusu sündmusi silmas pidades oli ungarlaste jaoks eriti oluline matš Nõukogude Liidu rahvuskoondisega 6. detsembril 1956. aastal poolfinaalis, mille ungarlased võitsid 4-0. Veepallimatš lõppes kaklusega, mis basseini verest punaseks värvis. Kahe võistkonna vahel väga vägivaldse erimeelsuste lahendamise ajal pidi kohtunik matši enne lõppu katkestama ja pealtvaatajate rahustamiseks sekkus politsei. Kahe sotsialismimaa omavahelist löömingut hakati hiljem nimetama „vereks basseinis“ või „Melbourne’i vereujulaks“. Need sündmused olid korrelatsioonis tolleaegse poliitilise kontekstiga, 3 nädalat pärast seda, kui Nõukogude armee oli tunginud Ungarisse. Vahetult pärast matši ütles ungarlane Ervin Zádor: Arvasime, et mängime mitte ainult endale, vaid kõigile ungarlastele. See matš oli ainus viis võidelda. Mõni päev hiljem tuli Ungari olümpiavõitjaks. Pärast olümpia lõppu palus suurem osa Ungari veepalluritest poliitilist varjupaika Austraalias, mis ka saadi. Kui teised sportlased naasid hiljem kodumaale, siis Ervin Zádor ainsana ei tulnud enam kunagi Ungarisse tagasi ja suri USA-s 2012. aastal.

Olümpiamängude pika ajaloo jooksul on korraldatud kakskümmend kuus meeste turniiri ja viis naiste turniiri, millest võttis osa üheksateist riiki. Eri võistlustel osalenud sportlasi on olnud 2091 meest ja 215 naist, kokku 2306 sportlast.

Eestlased olümpiamängudel[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mait Riisman tuli NSV Liidu koondises 1980. aastal olümpiavõitjaks.

Veepalli meeste turniirid[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1932 kuni 1964 ja 1972 kuni 1984 ei peetud eraldi kuldmedali- ja pronksmedalimänge. Kohad selgusid finaalgrupi mängude põhjal.

Aasta Korraldaja Kuldmedali mäng Pronksmedali mäng Võistkondi
Kuld Tulemus Hõbe Pronks Tulemus 4. koht
1900 Prantsusmaa
Paris
SuurbritanniaSuurbritannia
(Osborne Swimming Club)
7–2 Belgia
Belgia
(Brussels Swimming and Water Polo Club)
Prantsusmaa
Prantsusmaa
(Libellule de Paris)
pronksi mängu ei toimunud 8
1904 Ameerika Ühendriigid
St. Louis
Veepall oli näidisala Veepall oli näidisala
1908 Suurbritannia
London
Suurbritannia
Suurbritannia
9–2 Belgia
Belgia
Rootsi
Rootsi
Holland
Holland
4
1912 Rootsi
Stockholm
Suurbritannia
Suurbritannia
8–0 Rootsi
Rootsi
Belgia
Belgia
5–4 Austria 6
1920 Belgia
Antwerpen
Suurbritannia
Suurbritannia
3–2 Belgia
Belgia
Rootsi
Rootsi
5–0 Ameerika Ühendriigid
USA
12
1924 Prantsusmaa
Paris
Prantsusmaa
Prantsusmaa
3–0 Belgia
Belgia
Ameerika Ühendriigid
USA
3–2 Rootsi
Rootsi
13
1928 Holland
Amsterdam
Saksamaa
Saksamaa
5–2 Ungari
Ungari
Prantsusmaa
Prantsusmaa
8–1 Suurbritannia
Suurbritannia
14
1932 Ameerika Ühendriigid
Los Angeles
Ungari
Ungari
Saksamaa
Saksamaa
Ameerika Ühendriigid
USA
Jaapan
Jaapan
5
1936
Berlin
Ungari
Ungari

Saksamaa
Belgia
Belgia
Prantsusmaa
Prantsusmaa
16
1948 Suurbritannia
London
Itaalia
Itaalia

Ungari
Holland
Holland
Belgia
Belgia
18
1952 Soome
Helsinki

Ungari
Jugoslaavia
Jugoslaavia
Itaalia
Itaalia
Ameerika Ühendriigid
USA
21
1956 Austraalia
Melbourne
Ungari
Ungari
Jugoslaavia
Jugoslaavia
Nõukogude Liit
NSVL
Itaalia
Itaalia
10
1960 Itaalia
Rooma
Itaalia
Itaalia
Nõukogude Liit
NSVL
Ungari
Itaalia
Jugoslaavia
Jugoslaavia
16
1964 Jaapan
Tokyo
Ungari
Ungari
Jugoslaavia
Jugoslaavia
Nõukogude Liit
NSVL
Itaalia
Itaalia
13
1968 Mehhiko
México
Jugoslaavia
Jugoslaavia
13–11
lisaaeg
Nõukogude Liit
NSVL
Ungari
Ungari
9–4 Itaalia
Itaalia
15
1972 Saksamaa
München
Nõukogude Liit
NSVL
Ungari
Ungari
Ameerika Ühendriigid
USA

Saksa FV
16
1976 Kanada
Montreal
Ungari
Ungari
Itaalia
Itaalia
Holland
Holland

Rumeenia
12
1980 Nõukogude Liit
Moskva
Nõukogude Liit
NSVL
Jugoslaavia
Jugoslaavia
Ungari
Ungari

Hispaania
12
1984 Ameerika Ühendriigid
Los Angeles
Jugoslaavia
Jugoslaavia
Ameerika Ühendriigid
USA

Saksa FV
Hispaania
Hispaania
12
1988 Lõuna-Korea
Seoul
Jugoslaavia
Jugoslaavia
9–7
lisaaeg
Ameerika Ühendriigid
USA
Nõukogude Liit
NSVL
14–13
Saksa FV
12
1992 Hispaania
Barcelona
Itaalia
Itaalia
9–8
lisaaeg
Hispaania
Hispaania

SRÜ
8–4 Ameerika Ühendriigid
USA
12
1996 Ameerika Ühendriigid
Atlanta
Hispaania
Hispaania
7–5 Horvaatia
Horvaatia
Itaalia
Itaalia
20–18
lisaaeg
Ungari
Ungari
12
2000 Austraalia
Sydney
Ungari
Ungari
13–6 Venemaa
Venemaa
Jugoslaavia
Jugoslaavia
8–3 Hispaania
Hispaania
12
2004 Kreeka
Ateena
Ungari
Ungari
8–7 Serbia
Serbia
Venemaa
Venemaa
6–5 Kreeka
Kreeka
12
2008 Hiina
Peking
Ungari
Ungari
14–10 Ameerika Ühendriigid
USA
Serbia
Serbia
6–4 Montenegro
Montenegro
12
2012 Suurbritannia
London
Horvaatia
Horvaatia
8–6 Itaalia
Itaalia
Serbia
Serbia
12–11 Montenegro
Montenegro
12
2016 Brasiilia
Rio
Serbia
Serbia
11–7 Horvaatia
Horvaatia
Itaalia
Itaalia
12–10 Montenegro
Montenegro
12
2020 Jaapan
Tokyo
12

Veepalli naiste turniirid[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Korraldaja Kuldmedali mäng Pronksmedali mäng Võistkondi
Kuld Tulemus Hõbe Pronks Tulemus 4. koht
2000 Austraalia
Sydney
Austraalia
Austraalia
4–3 Ameerika Ühendriigid
USA
Venemaa
Venemaa
4–3 Holland
Holland
6
2004 Kreeka
Ateena
Itaalia
Itaalia
10–9
lisaaeg
Saksamaa
Saksamaa
Ameerika Ühendriigid
USA
6–5 Austraalia
Austraalia
8
2008 Hiina
Peking
Holland
Holland
9–8 Ameerika Ühendriigid
USA
Austraalia
Austraalia
9–9
lisaaeg+penaltid:
(3–2)
Ungari
Ungari
8
2012 Suurbritannia
London
Ameerika Ühendriigid
USA
8–5 Hispaania
Hispaania
Austraalia
Austraalia
13–11
lisaaeg
Ungari
Ungari
8
2016 Brasiilia
Rio
Ameerika Ühendriigid
USA
12–5 Itaalia
Itaalia
Venemaa
Venemaa
12–12
lisaaeg+penaltid:
(7–6)
Ungari
Ungari
8
2020 Jaapan
Tokyo
10

Medalid[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  Ungari 9 3 3 15
2.  Itaalia 4 3 3 10
3.  Suurbritannia 4 0 0 4
4.  Jugoslaavia 3 4 1 8
5.  USA 2 5 4 11
6.  NSVL 2 2 3 7
7.  Hispaania 1 2 0 3
 Horvaatia 1 2 0 3
 Saksamaa 1 2 0 3
10.  Prantsusmaa 1 0 3 4
11.  Austraalia 1 0 2 3
 Holland 1 0 2 3
 Serbia 1 0 2 3
14.  Belgia 0 4 2 6
15.  Venemaa 0 1 3 4
16.  Rootsi 0 1 2 3
17.  Kreeka 0 1 0 1
 Serbia ja Montenegro 0 1 0 1
19. Saksa FV 0 0 1 1
SRÜ 0 0 1 1
Kokku 20 riiki 31 31 32 94
  • Mehed
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  Ungari 9 3 3 15
2.  Suurbritannia 4 0 0 4
3.  Jugoslaavia 3 4 1 8
4.  Itaalia 3 2 3 8
5.  NSVL 2 2 3 7
6.  Horvaatia 1 2 0 3
 Saksamaa 1 2 0 3
8.  Hispaania 1 1 0 2
9.  Prantsusmaa 1 0 3 4
10.  Serbia 1 0 2 3
11.  Belgia 0 4 2 6
12.  USA 0 3 3 6
13.  Rootsi 0 1 2 3
14.  Venemaa 0 1 1 2
15.  Serbia ja Montenegro 0 1 0 1
16.  Holland 0 0 2 2
17. Saksa FV 0 0 1 1
SRÜ 0 0 1 1
Kokku 18 riiki 26 26 27 79
  • Naised
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  USA 2 2 1 5
2.  Itaalia 1 1 0 2
3.  Austraalia 1 0 2 3
4.  Holland 1 0 0 1
5.  Hispaania 0 1 0 1
 Kreeka 0 1 0 1
7.  Venemaa 0 0 2 2
Kokku 7 riiki 5 5 5 15