1896. aasta suveolümpiamängud

Allikas: Vikipeedia
Athens 1896 report cover.jpg

1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini (tollal Kreekas kehtinud Juliuse kalendri järgi 25. märtsist 3. aprillini).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

23. juunil 1894. aastal toimus Sorbonne'is Pariisis ROK-i esimene olümpiakongress, mille organiseeris Pierre de Coubertin selleks, et teatada oma ettepanekust kutsuda ellu olümpiamängud. Idee korraldada taolisi mänge polnud uus, sest kogu XIX sajandi jooksul erinevates Euroopa riikides toimusid kohalikud spordi üritused antiikolümpiamängude eeskujul. Siiski Coubertin tegi esimesena ettepaneku korraldada taolised mängud traditsiooniliselt rahvusvahelised ja ühendades endas erinevaid spordialasid.

Coubertin soovis korraldada olümpiamängud 1900. aastal Pariisis, et ühendada need samal ajal toimuva maailmanäitusega. Uudis olümpiamängude taaselustamisest jõudis ajakirjanduse huviorbiiti ja leidis laia kajastamist. Organisaatorid otsustasid, et kuue aastane mängude ootamine võib vähendada huvi nende vastu ja kongressi liikmed otsustasid pidada I kaasaegsed olümpiamängud 1896. aastal Ateenas. Algselt oli esimeste mängude korraldajana arvestatud Londoniga [1]. Siiski Coubertini sõber kreeka poeet, literaat ja tõlk Demetrius Vikelas, kes oli kongressile kutsutud ettekandega antiikolümpiamängude traditsioonidest rääkima, tegi ootamatult ettepaneku korraldada esimesed mängud Ateenas, mis sümboliseeriks iidseid mänge Vanas Kreekas [2]. Kongress kinnitas selle ettepaneku ja Vikelas ise valiti ROK-i esimeseks presidendiks, sest ROK-i tollasse eeskirja kohaselt tohtis selle koha saada ainult olümpiamänge korraldava riigi esindaja.

ROK-i liikmed (vasakult paremale): 1. Willibald Gebhardt (Saksamaa) 2. Parun Pierre de Coubertin (Prantsusmaa) 3. Nõunik Jiří Guth (Tšehhi) 4. Demetrius Vikelas (Kreeka) 5. Ferenc Kemény (Ungari) 6. Aleksei Butovski (Venemaa) 7. Kindral Viktor Balck (Rootsi) (Ateena, 10. аprillil 1896. aastal)

Ajakava[muuda | redigeeri lähteteksti]

   ●    Avamine    ●    Eelvõistlus        Finaal    ●    Lõpetamine
aprill 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Меdalid
Tseremooniad
Kergejõustik 16
Tõstmine 2
Vehklemine 3
Laskmine 6
Tennis 2
Riistvõimlemine 8
Jalgrattasport 6
Maadlus 1
Ujumine 4
Мedalid 5 9 1 9 8 13 2 1 48
aprill 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Osalejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olümpial osalesid 12 riigi (Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Šveitsi, Taani, Ungari ja USA) sportlased.

Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Tiit Kuninga ja Kalle Voolaiu raamat "Ateena 1896" pakub 262 osalejat. Eriti ebaselge on Kreeka laskurite ja võimlejate arv. Naised ei võistelnud.

Suurim võistkond oli Kreekal, oletatavalt 186 võistlejat. Ühe sportlasega osalesid Austraalia, Bulgaaria ja Rootsi. Tšiili, Venemaa ja 4 Itaalia sportlast küll registreerusid ja mõni mitmelgi alal, tšiillane koguni 9 alal, kuid ükski neist ei võistelnud.

Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele.

Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima.

Võistlusalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine). Võistlusalasid oli 43.

Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Võitja aeg 2.20,4 oli enam kui tagasihoidlik. 12 tunni jalgrattasõit. Võitja Adolf Schmal läbis 295,300 km.

Tseremooniad ja korraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Geórgios I. Tema autasustas ka kõiki võitjaid.

Olümpiamängude peaareen oli Panathinaikó staadion.

Esikohta autasustati hõbemedali, diplomi ja Olümpiast lõigatud õlipuuoksaga, teist kohta pronksmedali ja diplomiga, kolmandat kohta diplomiga. Erandina anti maratonijooksus kolmandana lõpetanud ungarlasele Gyula Kellnerile ka pronksmedal. Olümpiamedalid kavandas prantsuse skulptor Jules Chaplain.

Olümpiahümni helilooja oli Spýros Samáras (18631917), sõnade autor Kostís Palamás (18591943). Olümpiakoor oli 300-liikmeline ühendkoor.

Võistluste peasekretär oli Timoleon Philemon.

Esimesed ja mitmekordsed olümpiavõitjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene olümpiavõitja oli James Connolly, USA kolmikhüppaja (6. aprill).
Esimene kahekordne olümpiavõitja oli Robert Garrett, USA kolmikhüppaja ja kuulitõukaja (7. aprill).
Esimene kolmekordne olümpiavõitja oli Paul Masson, Prantsusmaa jalgrattur, trekisõitja (11. aprill).
Ainus neljakordne olümpiavõitja oli Carl Schuhmann, Saksamaa võimleja ja maadleja.

Riikide esimesed olümpiavõitjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võistluste kirjeldus spordialade kaupa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Medaliriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koht Riik I koht II koht III koht
1. USA USA 11 7 1
2. Kreeka Kreeka 10 17 20
3. Saksamaa Saksamaa 7 5 4
4. Prantsusmaa Prantsusmaa 5 4 2
5. Suurbritannia Suurbritannia 3 3 3
6. Ungari Ungari 2 1 3
7. Austria Austria 2 1 2
8. Austraalia Austraalia 2 0 1
9. Taani Taani 1 2 3
10. Šveits Šveits 1 2 0

Esikoht sai hõbemedali, diplomi ja Olümpiast lõigatud oliivioksa, teine koht sai pronksmedali, diplomi ja loorberioksa ning kolmas koht diplomi.

Postmargid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ateena olümpiamängude puhul tulid käibele ka olümpiateemalised postmargid. Vendade Demetrios ja Ioannis Sakoraphose eestvõttel trükiti Pariisis sari 12 olümpiamargist, mille oli kavandanud 5-liikmeline kunstnikerühm professor Gilliéroni juhtimisel.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Bill Mallon ja Ture Widlund. «The 1896 Olympic Games: results for all competitors in all events, with commentary». 1998. lk. 58.
  2. Bill Mallon ja Ture Widlund. «The 1896 Olympic Games: results for all competitors in all events, with commentary». 1998. lk. 50

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]