EKP Keskkomitee

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee
Moodustatud	1920
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Pikk tänav 20, Tallinn (1940) Tõnismägi 16, Tallinn (1941) Lenini puiestee 7, Tallinn
Piirkond	Eesti NSV
Juhtkond	EKP KK I sekretär EKP KK Sekretariaat EKP KK Büroo
Veebileht	ajaleht Rahva Hääl ajakiri Eesti Naine

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP KK, ka EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuurüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.

EKP Keskkomitee, EKP Keskkomitee Büroo, EKP KK Sekretariaadi ja EKP Parteikontrollikomisjoni liikmed valiti EKP Kongressididel kongressile saadetud Eesti NSV ühiskondlike asutuste parteiorganisatsioonide saadikute (delegaatide) hulgast.

 Pikemalt artiklis Eesti kommunistliku liikumise ajalugu, EKP KK I sekretär, EKP KK Sekretariaat, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused

Hoone Tallinnas, Pikk tänav 20, kus 1940. aastal asus EK(b)P KK

EKP Keskkomitee asus 1940. aastal aadressil Pikk tänav 20, 1968. aastast spetsiaalselt keskkomiteele ehitatud hoones Lenini puiesteel (Rävala puiesteel).

EKP KK büroo

EKP Keskkomitee büroo koosnes 9-11 KK liikmest ja 3-4 liikmekandidaadist. Keskkomitee büroosse kuulusid parteiaparaadi esindajad, milleks olid KK sekretariaat ja Keskkomitee osakonnad.

Büroosse kuulusid tavaliselt EKP Keskkomitee sekretärid, keda võis olla 3-5, lisaks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees, kohaliku sõjaväe esindaja, tihti Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu juht ja julgeolekuminister, aeg-ajalt EKP KK häälekandja Rahva Hääl toimetaja ning tavaliselt ka Keskkomitee kõige olulisema osakonna juhataja. Tavaliselt oli selleks Partei Organisatsioonilise Töö Osakonna juhataja.

Büroo käis koos regulaarselt, igal nädalal, selle istungitel arutati kõiki olulisi liiduvabariigi haldusküsimusi. Büroo oluliseks tegevusvaldkonnaks olid ka kaadriküsimused – parteisse vastuvõtt ja sealt väljaheitmine, olulistele ametikohtadele määramine jne.

EKP Keskkomitee büroo oli tinglikult kohalik "Poliitbüroo". Kui midagi oli büroos arutatud, siis ENSV Ministrite Nõukogu seda enam arutama ei hakanud, vaid lihtsalt asus küsimust rakendama. Keskkomitee büroo oli liiduvabariigi võimutasandi võimukese.

Ajalugu

1920. aasta 5. novembril pärast avaliku sõjategevuse lõppu Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel asutati Tallinnas Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eestimaa organisatsioonidest illegaalne Eestis tegutsenud Eestimaa Kommunistlik Partei. Kongressil moodustati EKP Keskkomitee, mis juhtis EKP tööd kongresside vahel.

Samal kongressil otsustati ka liitumine Kominterni ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt üheks Kominterni sektsiooniks (Kominterni struktuurüksuse nimetus) ja kasutades esindusena Nõukogude Venemaal - Venemaa büroo ehk Välismaa Büroo

1920. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP I kongressil, 1920. aastal valitud juhtorgani liikmed:

• EKP Keskkomitee (9): Viktor Kingissepp, Jaan Anvelt, Otto Rästas, Hans Pöögelmann, Rudolf Vakmann, Jaan Kreuks, Jüri Rästas, Paul Lepp, Martin Likemets.

1921. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP II kongressil, 1921. aastal valitud juhtorgani liikmed:

• EKP Keskkomitee: Viktor Kingissepp (kuni 3. mai 1922), Jaan Anvelt, Engelbert Strauch, Otto Rästas jt.

1922. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP III kongressil, 1922. aastal valitud juhtorgani liikmed:

• EKP Keskkomitee (5): Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann, Otto Rästas, Rudolf Vakmann, Jaan Kreuks. Hiljem koopteeriti KK koosseisu Johannes Lauristin, Jaan Tomp, Sergei Andrejev.

1924. aasta riigipöördekatse

Pärast 1. detsembri riigipöördekatset likvideeriti Poliitilise Politsei poolt Eestis EKP juhtorganid ning EKP tegevust Eestis juhendasid üksikud Eestisse saadetud emissarid. Juhtimist teostasid aastatel 1925–1927 NSV Liidust säilinud EKP KK Välismaa Büroo, mille liikmed olid: Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Rudolf Vakmann, Otto Rästas ning VB vastutav sekretär, Johannes Reesen.

EKP KK juhtorganid, 1928–1934

1928. aastal toimus Leningradis EKP KK laiendatud pleenum, millel reorganiseeriti EKP juhtorganid ning loodi EKP KK Poliitbüroo, mis juhendas EKP tegevust Eestis ja Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni büroo ehk Leningradi Büroo, mis teostas sidepidamist Kominterniga ning kuhu kuulusid: Hans Saks (1928–), F.Kiiser (1928–), Johannes Reesen (1928–), Johannes Käspert (1928–), Rudolf Vakmann (1928–). Samal ajal likvideeriti ka ÜK(b)P KK aparaadi koosseisus rahvussektsioonid sh. ka Eesti sektsioon.

• EKP KK Poliitbüroo liikmed: Hans Pöögelmann (1928–), Jaan Anvelt (1928–), Otto Rästas (1928–1930), Richard Mirring (Meering) (1930–), KK sekretär. Poliitbüroo liikmekandidaadid: Hans Saks (1928–), Rudolf Vakmann (1928–).
• EKP KK Illegaalne Büroo (1928–1931): IB sekretär Aleksander Saar (Orlov) (1928–1929), IB sekretär Johannes Paulmann (1929), IB sekretär Konstantin Männikson (1929–), Irina Ots (1928–), Nikolai Karotamm, EKP Tallinna linnakomitee sekretär (1928–), Karl Säre (1928–1931) ja EKP Tallinna organisaator Johannes Eltermann (1929).

EKP KK juhtorganid, 1934–1937

1934. aastal toimus Leningradis EKP KK augustikonverents, millel reorganiseeriti EKP juhtorganid ning loodi Eestis likvideeritud EKP illegaalsete juhtorganite asemel neutraalses Skandinaavias Parteitöö poliitiliseks ja organisatsiooniliseks juhtimiseks Skandinaavia Büroo.

EKP KK liikmed: Jaan Anvelt (1934–1937), Leo Looring (1934–1937), Richard Mirring (Meering) (1934–1937), Hans Pöögelmann (1934–1937), Otto Rästas (1934–1937), Albert Sakkart (1934–1937), Helmi Niineberg (1934–1937). EKP KK Organisatsiooniline Büroo ehk Skandinaavia Büroo - Kopenhaagenis ja Stockholmis, mis aastail 1934-1935 kandis EKP Sekretariaadi, aastail 1935-1938 EKP KK Orgbüroo nimetust. Büroo liikmed: Karl Säre (1934-1936), Leo Looring (Johannes Meerits), Albert Sakkart. EKP KK Välisbüroo: juht, KK esindaja Kominterni TK juures Richard Mirring (Meering), asetäitja Jaan Anvelt.

EK(b)P KK 1940. aastal

„Sekretariaadi istungi protokoll number 2 12. septembrist 1940. aastast

Kohalviibijad: sm-d Säre, Karotamm, Lauristin, Ruus, Sepre, Arbon, Veimer, Unt, Kumm, Vares, Resov, Tarkpea

...

EK(b)P Keskkomitee pleenumi koosseisust

sm. Säre

а) Määrata kindlaks personaalselt järgmine E K(b)P KK liikmed:

1. Säre Karl - E K(b)P KK I sekretär (1 -и секретарь ЦК КП(б) Э)

2. Karotamm Nikolai - EK(b)P KK II sekretär (2-й секретарь ЦК КП(б) Э)

3. Ruus Neeme - Propaganda ja agitatsioonisekretär, (Секретарь по пропаганде и агитации)

4. Lauristin Johannes- ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees (Председатель СНК ЭССР)

5. Vares Johannes - Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees(Председатель Президиума Верховного Совета ЭССР)

6. Kumm Boris - Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar (Нарком Внутренних дел ЭССР)

7. Arbon Hermann - (Председатель СПС)

8. Tarkpea Erich - ELKNÜ Keskkomitee sekterär (Секретарь ЦК ЛКСМЭ)

9. Sempre Oskar - Eesti NSV Plaanikomitee esimees (Председатель плановой комиссии ЭССР)

10. Veimer Arnold - ENSV kergetööstuse rahvakomissar (Наркомлегпром ЭССР)

11.Keerdo Paul - ENSV rahanduse rahvakomissar (Наркомфин ЭССР)

12. Lauristin Olga - E K(b)P KK instruktor nais- ja kultuuriorganisatsioonides (Инструктор ЦК КП(б) Э по культуре и женским организациям)

Sm Säre E K(b)P KK büroo koosseisu projekti kinnitamisest

Lülitada EK(b)P KK büroo koosseisu sm-d Säre K., Karotamm N., Ruus N., (juurde kirjutatud tindiga), Lauristin J., Vares J., Kumm B., Tarkpea E.

E K(b)P KK osakondade juhtide kinnitamine sm. Säre

Kinnitada osakondade juhtideks järgmised sm-d:

1.Resov Aleksandr - Instruktorosakonna juhataja (зав.инструкторским отделом)“

– РЦХИДНИ, ф. 17, о. 22, д. 3857

EK(b)P KK juhtorganid, 1940–1941

1941. aastal EK(b)P IV Kongressil valitud EK(b)P juhtorganid:

• EK(b)P KK Büroo liikmed: Karl Säre, EK(b)P Keskkomitee I sekretär, Nikolai Karotamm, Neeme Ruus, Johannes Lauristin, Johannes Vares, Boriss Kumm, Erich Tarkpea (ELKNÜ KK I sekretär), Vladimir Tributs jt.
• EK(b)P Keskkomitee liikmed(33): EK(b)P KK Büroo liikmed, Johannes Vares jt.

1948. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid

EK(b)P V kongressil, 1948. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:

• EK(b)P KK büroo liikmed: KK I sekretär - Nikolai Karotamm, KK II sekretär Sergei Sazonov, Johannes Käbin, Boris Kumm, Nikolai Puusep (1948–1951),
• EK(b)P Keskkomitee liikmed: EK(b)P KK Büroo liikmed ja Gavriil Latõšev, Joosep Saat, Arnold Meri jt

1951. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid

EK(b)P VI kongressil, 1951. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:

• EK(b)P KK büroo liikmed:EK(b)P KK Sekretariaadi 6 sekretäri - Johannes Käbin, Vassili Kosov, Stepan Derjabin, Dmitri Kuzmin, Villem Kuusik, Leonid Lentsman; Aleksei Müürisepp (ENSV MN esimees), August Jakobson (ENSV ÜN Presiidiumi esimees), Nikolai Harlamov (Balti laevastiku komandör), Valentin Moskalenko (ENSV RJM julgeolekuminister) ja Aleksander Jaanus (Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi poliitsektori ülem).
• EK(b)P Keskkomitee liikmed:EK(b)P KK Büroo liikmed, Joosep Saat, Endel Puusepp jt.

1952. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid

EK(b)P VII kongressil, 1952. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:

• EK(b)P KK büroo liikmed: KK Sekretariaadi sekretärid - Johannes Käbin, Vassili Kosov, Leonid Lentsman jt
• EK(b)P Keskkomitee liikmed:EK(b)P KK Büroo liikmed, Joosep Saat, Endel Puusepp jt.

1954. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP VIII kongressil, 1954. aastal valitud EKP juhtorganid:

• EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid - Johannes Käbin, Leonid Lentsman, Otto Merimaa jt
• EKP Keskkomitee liikmed:EKP KK Büroo liikmed, Joosep Saat, Endel Puusepp jt.

1956. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP IX kongressil, 1956. aastal valitud EKP juhtorganid:

• EKP KK büroo liikmed: KK Sekretariaadi sekretärid - Johannes Käbin, Leonid Lentsman, Ernst Ristmägi, Fjodor Ušanjov; Viktor Tšerokov (Чероков Виктор Сергеевич) (1907-1995) Balti laevastiku juhataja 1 asetäitja ja PBL staabiülem; Leonhard Illison;
• EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK Büroo liikmed, Joosep Saat, Juhan Smuul (1956–1958), Vaino Väljas, Endel Puusepp jt.

1958. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP X kongressil, 1958. aastal valitud EKP juhtorganid:

• EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid - Johannes Käbin, , Leonid Lentsman, Otto Merimaa, Ernst Ristmägi, Fjodor Ušanjov: jt.
• EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK Büroo liikmed, Joosep Saat, Vaino Väljas, Endel Puusepp jt.

1959. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XI kongressil 1959. aastal valitud EKP juhtorganid:

• EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid Johannes Käbin, Abašvili, Valter Ani, Valter Klauson, Leonid Lentsman, Fjodor Ušanjov; jt.
  • KK büroo liikmekandidaadid: Saaremägi, Tšernikov.
• EKP Keskkomitee liikmed:Eduard Inti, Karpov, Undusk, Tšepurin, Vladõtšin, Joosep Saat, Vaino Väljas, Endel Puusepp jt.

1960. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XII kongressil, 1960. aastal valitud EKP juhtorganid:

• EKP KK büroo liikmed:EKP KK Sekretariaadi sekretärid: Johannes Käbin, Leonid Lentsman, Karl Vaino, Otto Merimaa, Fjodor Ušanjov jt.
• EKP Keskkomitee liikmed:Eduard Einmann (1960–1964) , Joosep Saat, Vaino Väljas, Endel Puusepp jt.

1961. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XIII kongressil, 1961. aastal valitud EKP juhtorganid:

• EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid: Johannes Käbin, Leonid Lentsman, Karl Vaino, Otto Merimaa, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
• EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK büroo liikmed, Joosep Saat, Vaino Väljas, Endel Puusepp jt.

1964. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XIV kongressil, 1964. aastal valitud EKP juhtorganid:

• EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid Johannes Käbin, Artur Vader, Karl Vaino, Leonid Lentsman, Otto Merimaa, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
• EKP Keskkomitee liikmed: Harald Ilves, Vaino Väljas jt.

1966. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XV kongressil, 1966. aastal valitud EKP juhtorganid:

• EKP KK büroo liikmed:EKP KK Sekretariaadi sekretärid Johannes Käbin, Artur Vader, Karl Vaino, Leonid Lentsman, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
• EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK büroo liikmed, Vaino Väljas, Alfred Valdov, Elmina Otsman jt.

1971. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XVI kongressil, 1971. aastal valitud EKP juhtorganid:

• EKP KK büroo liikmed:EKP KK Sekretariaadi sekretärid, Johannes Käbin, Konstantin Lebedev, Karl Vaino, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas jt.
• EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK büroo liikmed jt.

1976. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XVII kongressil, 1976. aastal valitud EKP juhtorganid:

• EKP KK büroo liikmed:EKP KK Sekretariaadi sekretärid, Johannes Käbin, Konstantin Lebedev, Karl Vaino, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas jt.
• EKP Keskkomitee liikmed (125): EKP KK büroo liikmed, Kaarel Ird jt.
  • EKP Keskkomitee liikmekandidaadid (65):

1981. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XVIII kongressil, 1981. aastal valitud EKP juhtorganid:

• EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid Karl Vaino, Konstantin Lebedev, Vladimir Käo, Rein Ristlaan, Artur-Bernhard Upsi; Pjotr Melnik -TK Punane RET peadirektor (aprillini 85.a.),
• EKP Keskkomitee liikmed: Aili Aben, Vassikov, Silvi-Aire Villo, Ivanov, Anna Ingerman, Kallas, Koort, Vladimir Renser, Endel Paap,
  • EKP KK liikmekandidaadid: Igor Belistov, Ilves, Liiv, Merisalu, Mihhail Murnikov.

1986. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XIX kongressil, 1986. aastal valitud EKP juhtorganid

EKP KK büroo liikmed

Karl Vaino, EKP Keskkomitee I sekretär (kuni 16. juuni 1988) ; Arnold Rüütel, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; Bruno Saul, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees; Georgi Aljošin, EKP Keskkomitee II sekretär; Nikolai Ganjušov, EKP KK (tööstus)sekretär; Rein Ristlaan, EKP KK ideoloogiasekretär Artur-Bernhard Upsi, EKP Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal Karl Kortelainen, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees; Valeri Liiv,

Ain Soidla, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe 1. asetäitja Indrek Toome, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja; Leonid Lentsman, EKP KK juures asuva parteikolleegiumi esimees Matti Pedak, EKP Tallinna Linnakomitee I sekretär Enn-Arno Sillari, EKP Tartu Linnakomitee I sekretär Boris Tamm, Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor Gustav Tõnspoeg, Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee esimees Nikolai Johanson, Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees Otto Merimaa, Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees

EKP KK büroo liikmekandidaadid

Arno Almann, Ain Soidla, Indrek Toome, Heino Veldi.

 Pikemalt artiklis EKP XIX Kongress#EKP XIX Kongressil valitud EKP KK liikmed

1990. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XX kongressil, 1990. aastal valitud EKP juhtorganid:

• EKP KK büroo liikmed:
  • Vaino Väljas, EKP KK I sekretär;
  • Enn-Arno Sillari, EKP Tallinna Linnakomitee I sekretär;
  • Indrek Toome, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees;
  • Arnold Rüütel, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;
  • Jaak Allik, Viljandi Rajoonikomitee I sekretär;
  • Mikk Titma, EKP KK III (ideoloogia)sekretär;
  • Eduard Tšerevaško,
  • Аrder Väli,
  • Georgi Aljošin, EKP KK II sekretär;
  • Valeri Tšetvergov, EKP Narva Linnakomitee I sekretär;
  • Jevgeni Golikov, EKP KK osakonnajuhataja;
• EKP Keskkomitee liikmed:

EKP revisjonikomisjon

EKP revisjonikomisjoni esimees G.Kimask (1986)

EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Parei- ja Riigikontrolli Komitee

Varasemad juhtorganid

Kuna Eestimaa kommunistlik/bolševike partei moodustus ning arenes orgaaniliselt koos Venemaa sotsiaaldemokraatide/bolsevike parteiga, siis organisatsiooni juhtorganid moodustati ja tegutsesid mitte iseseisvalt vaid alludes ja lähtudes Venemaa VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee direktiivsetest otsustest.

• 1917. aasta kevadel valiti Tallinnas, VSDT(b)P Tallinna Komitee/VSDT(b)P Põhja-Balti oblasti komitee (Ревельский комитет РСДРП(б), Северо-Балтийский областной комитет РСДРП(б)), mille esimeheks sai Julius Rossfeldt ja asetäitja Ivan Rabtšinski, liikmed: Stepan Papkov, Ivan Jegorov. Pleenumite vaheajal juhtis tegevust VSDT(b)P Põhja-Balti büroo (Северо-Балтийская бюро РСДРП(б)).
• 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni ajal oli kommunistliku liikumise juhtorganiks Eesti Nõukogude II Kongressil valitud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja relvastatud riigipöörde ettevalmistamise ja läbiviimise initsiatiivgrupp Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esimeheks oli Ivan Rabtšinski, asetäitja Viktor Kingissepp, kelle juhtimisel Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas end kõrgemaks võimuks Eestimaa kubermangus ning kõrvaldas relva ähvardusel seaduslikult määratud kubermangukomissari Jaan Poska.
• 1918. aasta veebruaris pärast Eesti mandriosal okupeerimist Saksamaa keisririigi vägede poolt evakueerusid VSDT(b)P Eestimaa Komitee ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Tallinnast koos läbi Soome Nõukogude Venemaale. Kommunistide kontrolli all olevad juhtorganid suutsid võimu hoida Narvas kuhu saksa väed ei olnud veel jõudnud. Täitevkomitee esimees Ants Dauman.
• 1917. aasta kevadel moodustati Saksa keisririigi vägede poolt okupeeritud Tallinnas märtsis illegaalne Tallinna kommitee (liikmed Juhan Tippo, Johannes Kuppar, Julius Schütz, J. Alasoo jt), aprilis moodustati Tallinna komitee büroo, mille juht J. Tippo ning maikuus Tallinna komitee täitevkomitee, mille juht oli Rudolf Eige (–1920).
• 1917. aasta 16. novembril organiseerisid bolševistlikud organisatsioonid Tallinnas konverentsi, millel oli esindatud 17 parteiorganisatsiooni ja konverents valis keskkomitee koosseisus: V. Kingisepp, R. Vakmann, M. Likemets, J. Rästas, R. Vennikas.
• 1918. aasta mais moodustati Nõukogude Venemaal Petrogradis Nõukogude Venemaale evakueerunud eesti kommunistidest Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei KK VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee, mille esimees oli Jaan Anvelt.
• 1918. aasta 29. novembril 1918 Narvas toimunud Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee ja VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee ühisel koosolekul kuulutatati välja Eesti Töörahwa Kommuuna (Eestimaa Nõukogude Vabariik), mille juhtorganiks oli Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, mis kasutas Nõukogude Venemaal esindusena 1919. aasta mais asutatud Venemaa bürood;
  • Välismaa ehk Venemaa büroo asus algselt Venemaa pinnal Staraja Russas aga 1919. aasta augustist Petrogradis. Büroosse kuulusid: Jaan Anvelt, Otto Rästas ja Rudolf Nieländer (oktoobrist 1919 Hans Pöögelmann), Büroo sekretär Artur Männi (Artur Säre);
• 1918. aasta detsembrist, keelustati Eesti Vabariigi valitsuse kontrolli all oleval territooriumil sisekaitseülema määrusega enamlike organisatsioonide tegevus.
• 1920. aasta 5. novembril pärast avaliku sõjategevuse lõppu Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel asutati Tallinnas Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eestimaa organisatsioonidest illegaalne Eestis tegutsenud Eestimaa Kommunistlik Partei. Kongressil moodustati EKP Keskkomitee, mis juhtis EKP tööd kongresside vahel. Samal kongressil otsustati ka liitumine Kominterni ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt üheks Kominterni sektsiooniks (Kominterni struktuurüksuse nimetus) ja kasutades esindusena Nõukogude Venemaal - Venemaa büroo ehk Välismaa Bürood, Petrogradis, mis asus aadressil Naberežnaja Moiki. VB ülesanne oli sidepidamine Eestis illegaalselt tegutsevate kommunistidega, kaadri ettevalmistamine illegaalseks tööks Eestis ja kommunistliku kirjanduse väljaandmine (ajaleht Edasi). VB juht oli Jaan Anvelt (–1921), Engelbert Strauch (1921–1922).

Nõukogude Venemaal VSDT(b)P koosseisus tegutsenud eesti päritolu kommunistide keskuseks oli 1918. aastast aga Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei KK Eesti Osakondade (Sektsioonide) Keskkomitee, Petrogradis, aadressil Naberežnaja Fontanki, 27. VK(b)P KK Eesti KK juht oli Jakob Palvadre. Keskkomitee loomise ajal 1918. aastal kuulusid Keskkomiteesse: Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann, Johannes Heintuk, Aleksander Jea, Anna Leetsmann. Eesti KK aktivistide hulka kuulusid ka Peeter Peterson, Jaan Ikmelt.

Kirjandus

• Virkko Lepassalu, "Esimene Eesti. Nomenklatuur ENSV-s ja hiljem". Kirjastus: PEGASUS, 2011, ISBN 9789949472352

Vaata ka

• EKP Tallinna LK Marksismi-Leninismi Ülikool

 Pikemalt artiklis NLKP KK

 Pikemalt artiklis Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused

 Pikemalt artiklis ELKNÜ Keskkomitee

• Прием в ЦК КПЭ, Pildikesi elust