Eesti Kunstiakadeemia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunstiakadeemiast; lühend EKA võib tähendada ka Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni

Eesti Kunstiakadeemia logo vaike.png

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas, ainus kunstiülikool Eestis.

Kunstiakadeemia rektor on 2005. aastast Signe Kivi.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

  • 1914: Eesti Kunstiühing asutas Tallinna Kunsttööstuskooli.
  • 1924: seoses Eesti iseseisvumisega sai Tallinna Kunsttööstuskoolist Riigi Kunsttööstuskool; selles anti haridust kõigil tollastel tarbekunsti erialadel.
  • 1938: aastal loodi kooli baasil kaks õppeasutust: Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool (õppeaeg 4 aastat) ja Riigi Kõrgem Kunstikool (õppeaeg 3 aastat), millega loodi võimalus omandada kõrgem haridus nii tarbe- kui kujutava kunsti aladel. Uue erialana lisandus sisearhitektuur ja kavandati ka aiakujundust, mis jäi küll vaid kursuste tasandile. Akadeemilisele joonistusele lisandusid vaba- ja loovjoonistus ning suurenes tahvelmaali tähtsus.
  • 1940: Nõukogude okupatsioon; riigi kunstikoolid likvideeriti, kooli uueks nimeks määrati Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool. II maailmasõja ajal oli kool tihti suletud ja õpetamine väga lünklik.
  • 1944: kool nimetati ümber ENSV Tallinna Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks.
  • 1951: suleti Pallase Kunstikool Tartus ning kogu kunstiõpetus koondati Tallinna. Kooli uueks nimeks sai Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut (ERKI), kinnitati uued õppeplaanid ning Tallinna Polütehnilisest Instituudist (Tallinna Tehnikaülikoolist) toodi üle arhitektuurikateeder.
  • 1989: ERKI nimetati ümber Tallinna Kunstiülikooliks.
  • 1995: Tallinna Kunstiülikool nimetati ümber Eesti Kunstiakadeemiaks (EKA); nimi kinnitati 1996. aastal.
  • 1997: tegevust alustas EKA Avatud Akadeemia.
  • 1999 kevad: akrediteeriti enamik EKA bakalaureuse- ja magistriõppekavadest, rahvusvaheline ekspertkomisjon hindas õppekavad heaks ja väga heaks.

[redigeeri] Eesti Kunstiakadeemia teaduskonnad

Eesti Kunstiakadeemias on neli teaduskonda:

Akadeemial on raamatukogu, galerii, ühiselamu ning praktikabaas Tamses Muhumaal.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

[redigeeri] Kirjandus

  • Sealt tulevad meie esimesed kunstiakadeemikud. Uus Eesti, 11. veebruar 1940, nr. 40, lk. 6.
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes