Jaan Koort
| Jaan Koort | |
| Sünniaeg | 6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa |
| Surmaaeg | 14. oktoober 1935 Moskva |
| Rahvus | eestlane |
| Tegevusala | skulptor |
| Kunsti õppinud | A. Stieglitzi kunsttööstuskool |
Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa – 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik.
Sisukord |
Elukäik [muuda]
Aastatel 1896–1900 õppis ta Tartu linnakoolis. 1901. aastal osales Saksa Käsitöölaste Seltsi joonistuskursustel. Õpinguid jätkas Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis (1902–1905), kus õppis rööbiti maali ja skulptuuri. 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste sunnil lahkus Peterburist, hiljem ka Eestist ning siirdus Soome ja sealt edasi Pariisi[1].
Aastad 1905–1915 veetis ta Prantsusmaa pealinnas, kus talle avaldas tugevat mõju "La Ruche" kunstiinimeste koloonia. 1905–1908 õppis ta Pariisi Kaunite Kunstide Koolis Ecole des Beaux-Arts ning järgneval kahel aastal Adleri, Collini ja Lucas' eraateljeedes[2]. 1908. võttis ta oma skulptuuridega osa Pariisi Kevadsalongist ja 1909 Sügissalongist. Samal aastal osalesid tema maalid ja skulptuurid Eesti kunstinäitustel Tallinnas ja Tartus. 1910. aasta kevadel sõitis ta kodumaale ning veetis suve Pühajärvel ning osales sügisel Eesti Kunstiseltsi näitusel Tallinnas, Noor-Eesti kunstinäitusel Tartus, Valgas, Pärnus ja Tallinnas ning kunstinäitusel Helsingis. Seejärel siirdus ta tagasi Pariisi, kus osales järgneval neljal aastal Kevadsalongi näitustel.
1915 lahkus Koort Pariisist ja sõitis Moskvasse, kus astus "Mir Isskustva" ühingusse ning esines selle korraldatud näitustel[1]. Skulptor müüs mitmeid oma töid, sealhulgas töö "Naise pea" Tretjakovi Galeriile[1].
Aasta pärast (1916) naasis Koort Eestisse ja seadis end sisse Tartus. Aastad 1917–1921 olid loomingulistelt väga viljakad. Ta raius hulga graniitpäid ning figuure[2]. Sellele järgnes väärtuslike teoste poolest eriti rikas aasta, mis möödus enamuses Pariisis. Sel aastal valmisid näiteks "Dekoratiivne naisfiguur" ja "Palvetaja".
1923. kolis Koort Tallinnasse ning korraldas esimese personaalnäituse. Sellel oli välja pandud 38 graniidist, basaldist ning väärispuidust skulptuuri[1].
1924. aastal osales Koorti "Palvetaja" Pariisi Kevadsalongi näitusel ning skulptor valiti Societe Nationale des Beaux-Arts liikmeks ning kutsuti esinema Le Salon de Tuileries'sse[3].
1927. aasta mais otsustas Eestis pettunud Koort kolida Austraaliasse [4]. Kolme kuu pärast naasis Koort siiski kodumaale ning võttis aasta lõpus vastu Riigi Kunsttööstuskooli skulptuuriõppejõu koha[5]. Varem sellel kohal töötanud Ferdi Sannamees sõitis kultuurkapitali stipendiaadina Itaaliasse[5].
1930. aastal otsustas Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus toetada Koorti pronksist kitsekuju paigaldamist Nunne tänava haljasalale[6].
Viimastel eluaastatel huvitus Koort keraamikast. Ta rentis riigilt Kadriorus juba aastaid tühjalt seisnud Peeter I rajatud hobusetallid (Mäekalda 3) ning ehitas endale sinna ateljee[7] ning enda projekteeritud keraamikaahjud[1].
1934. aasta suvel kolis Koort Nõukogude Venemaale, kus asus Hariduskomissariaadi ja Ülevenemaalise Kunstnikkude Kooperatiivi kunstiliseks nõuandjaks ning Kshelli rajatava peenkeraamikatehase tehniliseks juhatajaks[8].
Jaan Koort suri 14. oktoobril 1935 Moskvas kopsupõletikku. Tema tuhastatud põrm toodi Tallinna, kus see paigutati ligi meetri kõrgusesse Koorti enda poolt valmistatud valgesse portselanurni ning viidi vastaval kanderaamil tõrvikute saatel läbi linna Kunstihoonesse[9]. Koordi matuseaktusel Kunstihoones kõneles peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu[10] ning kogu tseremoonia kanti ka raadio teel üle[11]. Esialgse plaani kohaselt pidi Koorti põrm maetama Metsakalmistule ehitatavasse kabelisse.
Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule[viide?].
Jaan Koorti nime kannab tänav Tallinnas ja Tartus.
Looming [muuda]
Oma loometee alguses tegeles Jaan Koort umbes kümme aastat paralleelselt nii skulptuuri kui maaliga. Kunstniku varasemad teadaolevad maalid pärinevad 1907. aastal Norras talusulasena veedetud ajast.[12]
J. Koort on loonud mitmeid monumentaalskulptuure, nagu Tallinnas Rahumäe kalmistul asuvad H. Namsingi, perekond Uusmanni, Hans Vinnali ja kunstnik Kuno Veeberi hauasambad. Tema valmistatud on Jakob Tamme büst Väike-Maarjas, August Kitzbergi ja Julius Kuperjanovi hauasambad Tartus Raadi kalmistul ja C. R. Jakobsoni hauamonumendi Kurgjal. Tema loodud on Vabadussõja monument Raplas.
Jaan Koorti looming on klinkertellistest skulptuurid Tallinna Linnavalitsuse (Vabaduse väljak 7) hoonel.
Skulptori loomingusse kuulub hulk loomaskulptuure. Sealhulgas kuulus "Metskits" aga ka siga, öökullid jne. Oma ateljees pidas ta mitmeid eksootilisi koduloomi nagu papagoi Mara, orav Madli, öökull Ants, toonekurg Tooni, vares ja metskits[13].
Isiklikku [muuda]
Tema poeg Peep Koort (1920–1977) oli kasvatusteadlane ja filosoofiadoktor ja tütar Tui Isis Lea Koort (1914 Pariis – 2005) oli kunstiajaloolane.
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Julius Genss, Jaan Koort, Õhtuleht, 14.10.1945
- ↑ 2,0 2,1 "Jaan Koort 50-a, Kunst ja Kirjandus, 1.11.1933
- ↑ "Jaan Koort. Mõned ääremärkused", Waba Maa, 31.12.1924
- ↑ Jaan Koorti lahkumine, "Eesti on kehv ja töövaene", Waba Maa, 8.04.1927
- ↑ 5,0 5,1 "Sidnye ülikooli professor Tallinna kunsttööstuskooli õpetajaks, Rahva Sõnumid, 08.12.1927
- ↑ "J.Koorti hirvekuju Nunne tänavale", Päewaleht, 9.02.1930
- ↑ "Kujur J.Koort omas töökojas", Nädal, 13.04. 1925
- ↑ "J.Koort lahkus Eestist", Vaba Maa, 16.08.1934
- ↑ "Jaan Koordi põrm saabus, Päevaleht, 6.11.1935
- ↑ "J.Koordi põrm kunstihoones, Postimees, 6.11.1935
- ↑ "Tuhanded inimesed austasid Koorti, Uus Eesti, 7.11.1935
- ↑ Kersti Koll, Norra mõju eesti kunstis, Kultuurileht, 30.06.1995
- ↑ "J.Koort sinistes töörõiwastes", Vaba Maa, 21.10.1932
Kirjandus [muuda]
- Kaalu Kirme. "Jaan Koorti päevaraamat", Kirjastus Kunst, Tallinn 1989.
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jaan Koort |
- Hanno Kompus, Mida tõi Koort meie skulptuuri?, Looming nr. 5/1935
- Raimu Hanson. Kunstimuuseum ostis Jaan Koorti õlimaali Tartu Postimees, 5. jaanuar 2009
- Jaanus Piirsalu. Jaan Koort tegi Vene kuulsat portselani EPL, 7. veebruar 2009
- Jaan Koort Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
