Evald Okas
| Evald Okas | |
| Sünniaeg | 28. november 1915 Tallinn, Eesti |
| Surmaaeg | 30. aprill 2011 |
| Rahvus | eestlane |
| Tegevusala | Graafika, maal, joonistamine |
| Kunsti õppinud | kõrgem kunstikool Tallinnas |
| Tuntud teoseid | Giovannina (1957), Akt linna taustal (1957) |
Evald Okas (28. november 1915 Tallinn – 30. aprill 2011[1]) oli eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu.
Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi žanris.
Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka väljaspool Nõukogude Liitu Aasias ning Lääne-Euroopas.
Evald Okas elas Tallinnas, maalis, korraldas näitusi ning oli Eesti Kunstnike Liidu liige.
Mõned Evald Okase tuntumad teosed on "Naine ja Hobune II", "Puhkav akt" ja akt "Pilved".
24. novembril 2009 esilinastus Kumu Kunstimuuseumi auditooriumis tõsielufilm „Evald Okas”, mille stsenarist on Juta Kivimäe ja režissöör Tõnu Virve.[2]
Sisukord |
[redigeeri] Kronoloogia
- 28. novembril 1915 sündis Tallinnas
- 1931 – 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis
- 1938 – 1940 õppis samas koolis maalimist
- 1939 esimene avalik esinemine
- 1939 – 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige, Riigi Kunsttööstuskooli õppejõud
- 1942 – 1944 Jaroslvalis kunstnike kollektiivis, rindekunstnik
- 1943 Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige
- 1944 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi dekaan
- 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor
- 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige
- 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik
- 1972 Leningradi Eksliibriste ja Graafika ühingu auliige
- 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik
[redigeeri] Isiknäitused
- 1958 Tallinnas
- 1960 Moskvas, Kiievis, Odessas
- 1960 “Kalevipoja” illustratsioonid Tallinnas
- 1962 Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis Tallinnas
- 1963 Tartu, Kiiev, Kursk, Lvov, Harkov, Simferoopol
- 1964 Eesti Riiklik Kunstimuuseum Tallinnas
- 1965 Tallinna Kunstihoone, Stockholm
- 1967 Bakuu
- 1968 Tallinna kunstisalong
- 1975 Tallinna Kunstihoone
- 1977 Moskva
- 1980 Eesti Riiklik Kunstimuuseum
- 1985 Tallinna Kunstihoone
- 1990 Tallinna Kunstihoone
- 1995 Tartu Kunstimuuseum
- 2000 Tallinna Kunstihoone galerii
- 2005 Evald Okase muusem Haapsalus
- 2005 Evald Okase "MAAL" Tallinna Kunstihoone
- 2006 Exlibris Tallinna Ülikooli raamatukogu
- 2006 Evald Okase graafika Ammende Villa, Pänu
- 2010 Vabaduse galerii
- 2010 "Evald Okas 95" Disaini- ja Arhitektuurigalerii
[redigeeri] Tunnustused
- 1948 Eesti NSV Riiklik preemia
- 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest
- 1959 Nõukogude Eesti preemia
- 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus
- 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal
- 1965 Nõukogude Eesti preemia
- 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia
- 1978 Vilniuse maalipreemia
- 1979 Kristjan Raua preemia
- 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk
[redigeeri] Kirjandus
- Villem Raam. "Evald Okas" (monograafia), Kunst 1982
- Jüri Okas, Mari Roosvalt. "Evald Okas" (monograafia), Eesti Keele Sihtasutus 2009, ISBN 9789985792520
[redigeeri] Viited
- ↑ Suri kunstnik Evald Okas
- ↑ Juta Kivimäe: "Evald Okas" Kumus, Sirp, 22. november 2009
[redigeeri] Välislingid
- Evald Okase muuseum
- Vernissage
- Tallinna Kunstihoone
- Reet Varblane: Igavesti vitaalne, Sirp, Nr.36, 7. oktoober 2005
- Palli, I.: Ei teagi, kuidas kunsti juurde sattusin..., Maaleht 3. november 2005
- Anupõld, E.: Ikka ainult kunsti pärast, Videvik
- Haus Galerii
- Veispak, T. 2005 Uue tee algus: Evald Okas ja Jaroslavl
- Ants Juske: Varajane Evald Okas, Eesti Päevaleht, 20. september 2008
- Mari Rebane. Ilmus Evald Okase uus monograafia ERR, 22. aprill 2009
- Olev Remsu: Evald Okase eneseversioon, Sirp, Nr.48, 18. detsember 2009
