Marge Monko

Marge Monko (sündinud 27. oktoobril 1976^[1]) on eesti fotokunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia professor.

Monko looming on mõjutatud feminismi, psühhoanalüüsi ja visuaalkultuuri teooriatest. Teda huvitab naine, keha, (tarbimis)iha ja armastus kaasaja turumajanduslikus tõejärgses ühiskonnas. Tema teoseid iseloomustab intellektuaalsus ja esteetika, keha ja armastust nähakse pigem teoreetilise mõtteharjutuse kui romantilise tunnetelaviinina. Meediumid, mida Monko kasutab, varieeruvad dokumentalistikast lavastuseni, fotost video ja installatsioonini.

Monko on lõpetanud bakalaureuse- ja magistriõppe Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas ning täiendanud end Kaunite Kunstide Kõrgkoolis (HISK) Gentis Belgias. Ta on osalenud paljudel näitustel, muu hulgas kunstibiennaalil Manifesta 9 Belgias.

Marge Monko esimene suurem isikunäitus "Kuidas kanda punast" oli kõigepealt Rael Arteli kureerituna Tartu Kunstimuuseumis (25.10.2013 – 02.02.2014), seejärel eksponeeriti seda Viini kunstimuuseumis mumok. Sellel näitusel käsitles ta Eesti ajalugu ja siinse tööpoliitika muutumist, sidudes seda kodanikuaktivismi ja feministlike aadetega. Näiteks koosnes teos "Vaba armastus" (2013) 1905. aasta Postimehe arhiiviväljavõtetest, kus toonane ajalehe peatoimetaja Jaan Tõnisson manitses keskkoolitüdrukuid kasinusele. Võrdluseks olid välja toodud fotod kaasaja neidudest-koolilõpetajatest. Millised on ootused, mida ühiskond naistele suunab ja kuidas naised ise neid ootusi vastu võtavad? Kas tänapäeval, kui vaba armastus ei ole enam tabu, saab naine olla ühiskondlikult aktiivne ning milliste teemadega ta seejuures tegelema peaks?

2012. aastal võitis Monko esimese Eesti kunstnikuna Ida- ja Kesk-Euroopa kunstiauhinna Henkel Art Award. Samal aastal oli ta üks Köler Prize'i nominentidest. Aastatel 2013–2015 osales ta stuudioprogrammis HISK Belgias ning 2015. aastal ISCP residentuuris New Yorgis.