Skulptuur

Allikas: Vikipeedia
Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis.

Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.

Skulptuur on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. See võib olla vabalt seisev ja ümberringi töödeldud nn ümarplastika või esineda mingi pinna külge liidetud reljeefina, millel on välja töötatud ainult esikülg. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid kiviliike (graniit, basalt, marmor, liivakivi, lubjakivi nt), puitu, elevandiluud, metalli, savi (terrakota, keraamika, portselan jt).

Suuremate skulptuuride loomisel valmistatakse eelnevalt savist või plastiliinist kavand ja siis originaalsuuruses savimudel, millest tehakse omakorda kipsäratõmme. Punktiiraparaadi abil kantakse mõõtmed üle kivisse või puusse. Ka skulptuuri valamisele eelneb täissuuruses kipsmudeli valmistamine.

Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Raidkunsti loomisel raiutakse kõva materjali (puit, kivi) plokist ära ülearune mass, kuni jääb järele soovitud kuju. Plastika puhul lisatakse karkassile materjalid, kuni saadakse soovitud kuju.

Esimese suure õitsenguaja elas skulptuur üle Vanas-Egiptuses, kus madal- ja süvendreljeefi kasutati laialdaselt templite ning haudade kaunistamiseks.Teine hiilgeaeg saabus Vana-Kreeka hiilgeaegadel, mil kujunes välja ümarplastika ning tegutsesid sellised kuulsad kunstnikud nagu Pheidias, Polykleitos, Praxiteles ning Lysippos. Romaani ja gooti kunstis seisis skulptuur arhitektuuri teenistuses. 15. sajandist hakkas kasvama puuskulptuuri osatähtsus ning skulptuuris nähti jälle iseseisvat kunstiliiki. Loodi vabalt seisvaid ümarfiguure, toimus portree- ja monumentaalskulptuuri taassünd. Tähtsa koha omandas hauamonumentide valmistamine. Loodi aia- ning pargiskulptuure, pronksist pisiplastikat ja värvilist majoolikat. Renessanssajastu skulptuuri tipphetkeks on Michelangelo looming. Ka barokkskulptuuri paremik pärineb Itaalia meistritelt (näit Bernini).

Otstarbe järgi eristatakse:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]