Deaflympics

Deaflympics (varasema nimega Kurtide Olümpiamängud ja Rahvusvahelised Kurtide Mängud) on ROK-i poolt sanktsioneeritud kurtide sportlaste tippvõistlus. Mänge korraldab algusest peale Comité International des Sports des Sourds (CISS, "Kurtide Rahvusvaheline Spordikomitee").

Ajalugu

Kurtide olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta tagant ning on olümpiamängude järel pikima ajalooga suurvõistlus. Pariisis 1924. aastal peetud esimesed mängud olid esimene puudega inimeste rahvusvaheline spordiüritus. Teise maailmasõja ajal oli mängudes vaheaeg. Alates 1949. aastast peetakse ka talimänge. Esimestel mängudel Pariisis osales 145 sportlast üheksast Euroopa riigist. 20. mängud 2005. aastal toimusid Austraalias Melbourne'is, kus osales rohkem kui 3200 sportlast ja ametnikku 67 riigist.

Mängude ametlik nimi oli esialgu Rahvusvahelised Kurtide Mängud (kuni 1965). Aastatel 1966–1999 peeti Kurtide Olümpiamänge. Alates 2000. aastast on mängud tuntud oma praeguse nimega Deaflympics (sageli nimetatakse ekslikult Kurtide olümpiamängudeks).

Osalemiseks peab sportlase paremini kuulva kõrva kuulmiskahjustus olema vähemalt 55 dB. Kuuldeaparaadid, kõrvaimplantaadid jms on keelatud.

Sport

Programmi kuuluvad spordialad:

Suvealad

Individuaalsed alad

• Kergejõustik
• Sulgpall
• Rannavõrkpall
• Bowling
• Jalgrattasport
• Judo
• Karate
• Orienteerumine
• Laskesport
• Ujumine
• Lauatennis
• Taekwondo
• Tennis
• Vabamaadlus
• Kreeka-rooma maadlus

Võistkondlikud alad

• Korvpall
• Jalgpall
• Võrkpall

Varem kavas olnud alad

• Iluvõimlemine
• Sukeldumine
• Käsipall
• Veepall

Talvealad

Individuaalsed alad

• Mäesuusatamine
• Murdmaasuusatamine
• Lumelaud

Võistkondlikud alad

• Curling
• Jäähoki

Varem kavas olnud alad

• Kiiruisutamine
• Suusahüpped

Korraldajad

Kurtide olümpiamänge on võõrustanud 36 linna 21 riigis, kuid linnad väljaspool Euroopat ja Põhja-Ameerikat vaid kolm korda (Christchurch 1989. aastal, Melbourne 2005. aastal ja Taipei 2009. aastal). Kopenhaagen on ainus linn, kes on võõrustanud kurtide suveolümpiamänge kaks korda (1949. aastal ja 1997. aastal). Oslo korraldas kaks korda talimänge (1953. aastal ja 1987. aastal).

Järgmised mängud toimuvad 2013. aastal Ateenas ja talimängud 2011. aastal Slovakkias Kõrg-Tatras ning 2015. aastal Kanadas Vancouveris.

Suvemängud

Aasta	Mängud	Linn	Riigi koht	Riigi esindajad	Sportlaste arv
1924	I	Pariis	Prantsusmaa	9	145
1928	II	Amsterdam	Holland	10	210
1931	III	Nürnberg	Saksamaa	13	316
1935	IV	London	Suurbritannia	12	293
1939	V	Stockholm	Rootsi	13	264
Jäid ära 1940-1948 teine maailmasõja tõttu
1949	VI	Kopenhaagen	Taani	14	405
1953	VII	Brüssel	Belgia	16	524
1957	VIII	Milano	Itaalia	25	625
1961	IX	Helsingi	Soome	24	595
1965	X	Washington	Ameerika Ühendriigid	27	697
1969	XI	Belgrad	Jugoslaavia	33	1183
1973	XII	Malmö	Rootsi	32	1061
1977	XIII	Bukarest	Rumeenia	32	1118
1981	XIV	Köln	Lääne-Saksamaa	32	1213
1985	XV	Los Angeles	Ameerika Ühendriigid	29	1053
1989	XVI	Christchurch	Uus-Meremaa	30	959
1993	XVII	Sofia	Bulgaaria	51	1705
1997	XVIII	Kopenhaagen	Taani	62	2068
2001	XIX	Rooma	Itaalia	68	2217
2005	XX	Melbourne	Austraalia	63	2045
2009	XXI	Taipei	Taiwan	77	2498
2013	XXII	Budapest	Ungari

Talimängud

Aasta	Mängud	Linn	Riigi koht	Riigi esindajad	Sportlaste arv
1949	I	Seefeld	Austria	5	33
1953	II	Oslo	Norra	6	44
1955	III	Oberammergau	Lääne-Saksamaa	8	61
1959	IV	Montana-Vermala	Šveits	8	42
1963	V	Åre	Rootsi	9	60
1967	VI	Berchtesgaden	Lääne-Saksamaa	12	86
1971	VII	Adelboden	Šveits	13	92
1975	VIII	Lake Placid	Ameerika Ühendriigid	13	136
1979	IX	Méribel	Prantsusmaa	14	180
1983	X	Madonna di Campiglio	Itaalia	15	147
1987	XI	Oslo	Norra	15	136
1991	XII	Banff	Kanada	16	175
1995	XIII	Ylläs	Soome	18	260
1999	XIV	Davos	Šveits	18	273
2003	XV	Sundsvall	Rootsi	21	252
2007	XVI	Salt Lake City	Ameerika Ühendriigid	23	298
2011	XVII	Kõrg-Tatrad	Slovakkia
2015	XVIII	Vancouver	Kanada

Välislingid

• Kurtide olümpiamängud ametlik koduleht (inglise keeles)
• Kurtide olümpiamängude otseülekannede ja ajakavade programmi ametlik koduleht (inglise keeles)