Deaflympics

Allikas: Vikipeedia

Deaflympics (varasema nimega Kurtide Olümpiamängud ja Rahvusvahelised Kurtide Mängud) on ROK-i poolt sanktsioneeritud kurtide sportlaste tippvõistlus. Mänge korraldab algusest peale Comité International des Sports des Sourds (CISS, "Kurtide Rahvusvaheline Spordikomitee").

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kurtide olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta tagant ning on olümpiamängude järel pikima ajalooga suurvõistlus. Pariisis 1924. aastal peetud esimesed mängud olid esimene puudega inimeste rahvusvaheline spordiüritus. Teise maailmasõja ajal oli mängudes vaheaeg. Alates 1949. aastast peetakse ka talimänge. Esimestel mängudel Pariisis osales 145 sportlast üheksast Euroopa riigist. 20. mängud 2005. aastal toimusid Austraalias Melbourne'is, kus osales rohkem kui 3200 sportlast ja ametnikku 67 riigist.

Mängude ametlik nimi oli esialgu Rahvusvahelised Kurtide Mängud (kuni 1965). Aastatel 19661999 peeti Kurtide Olümpiamänge. Alates 2000. aastast on mängud tuntud oma praeguse nimega Deaflympics (sageli nimetatakse ekslikult Kurtide olümpiamängudeks).

Osalemiseks peab sportlase paremini kuulva kõrva kuulmiskahjustus olema vähemalt 55 dB. Kuuldeaparaadid, kõrvaimplantaadid jms on keelatud.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Programmi kuuluvad spordialad:

Suvealad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Individuaalsed alad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võistkondlikud alad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varem kavas olnud alad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Talvealad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Individuaalsed alad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võistkondlikud alad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varem kavas olnud alad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korraldajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kurtide olümpiamänge on võõrustanud 36 linna 21 riigis, kuid linnad väljaspool Euroopat ja Põhja-Ameerikat vaid kolm korda (Christchurch 1989. aastal, Melbourne 2005. aastal ja Taipei 2009. aastal). Kopenhaagen on ainus linn, kes on võõrustanud kurtide suveolümpiamänge kaks korda (1949. aastal ja 1997. aastal). Oslo korraldas kaks korda talimänge (1953. aastal ja 1987. aastal).

Järgmised mängud toimuvad 2013. aastal Ateenas ja talimängud 2011. aastal Slovakkias Kõrg-Tatras ning 2015. aastal Kanadas Vancouveris.


Suvemängud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Mängud Linn Riigi koht Riigi esindajad Sportlaste arv
1924 I Pariis Prantsusmaa 9 145
1928 II Amsterdam Holland 10 210
1931 III Nürnberg Saksamaa 13 316
1935 IV London Suurbritannia 12 293
1939 V Stockholm Rootsi 13 264
Jäid ära 1940-1948 teine maailmasõja tõttu
1949 VI Kopenhaagen Taani 14 405
1953 VII Brüssel Belgia 16 524
1957 VIII Milano Itaalia 25 625
1961 IX Helsingi Soome 24 595
1965 X Washington Ameerika Ühendriigid 27 697
1969 XI Belgrad Jugoslaavia 33 1183
1973 XII Malmö Rootsi 32 1061
1977 XIII Bukarest Rumeenia 32 1118
1981 XIV Köln Lääne-Saksamaa 32 1213
1985 XV Los Angeles Ameerika Ühendriigid 29 1053
1989 XVI Christchurch Uus-Meremaa 30 959
1993 XVII Sofia Bulgaaria 51 1705
1997 XVIII Kopenhaagen Taani 62 2068
2001 XIX Rooma Itaalia 68 2217
2005 XX Melbourne Austraalia 63 2045
2009 XXI Taipei Taiwan 77 2498
2013 XXII Budapest Ungari

Talimängud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Mängud Linn Riigi koht Riigi esindajad Sportlaste arv
1949 I Seefeld Austria 5 33
1953 II Oslo Norra 6 44
1955 III Oberammergau Lääne-Saksamaa 8 61
1959 IV Montana-Vermala Šveits 8 42
1963 V Åre Rootsi 9 60
1967 VI Berchtesgaden Lääne-Saksamaa 12 86
1971 VII Adelboden Šveits 13 92
1975 VIII Lake Placid Ameerika Ühendriigid 13 136
1979 IX Méribel Prantsusmaa 14 180
1983 X Madonna di Campiglio Itaalia 15 147
1987 XI Oslo Norra 15 136
1991 XII Banff Kanada 16 175
1995 XIII Ylläs Soome 18 260
1999 XIV Davos Šveits 18 273
2003 XV Sundsvall Rootsi 21 252
2007 XVI Salt Lake City Ameerika Ühendriigid 23 298
2011 XVII Kõrg-Tatrad Slovakkia
2015 XVIII Vancouver Kanada

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]